Nominatiiva vai akkusatiiva? Davvisámegiela studeanttaid kásusoahppan

Masterbarggus guorahalan mo davvisámegiela L2-studeanttat geavahit nominatiivva ja akkusatiivva čállosiin, maid sii leat geigen UiT sámegiela jahkeoahpu nuppi lohkanbajis. Materiálas leat 15.000 sáni ja oktiibuot 3530 nominatiiva- ja akkusatiivadáhpáhusa njealji áigemuttus (B1-, B2-, B3-, E-materiál...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Dominczak, Katarzyna Zofia
Format: Master Thesis
Language:Sami languages
Published: UiT Norges arktiske universitet 2020
Subjects:
Online Access:https://hdl.handle.net/10037/19353
Description
Summary:Masterbarggus guorahalan mo davvisámegiela L2-studeanttat geavahit nominatiivva ja akkusatiivva čállosiin, maid sii leat geigen UiT sámegiela jahkeoahpu nuppi lohkanbajis. Materiálas leat 15.000 sáni ja oktiibuot 3530 nominatiiva- ja akkusatiivadáhpáhusa njealji áigemuttus (B1-, B2-, B3-, E-materiálatiippat). Teorehtalaš lahkonanvuogi vuođđudan gaskagielaid dutkamii ja kognitiivva oahppanteoriijaide. Lean juohkán studeanttaid golbman joavkun ja gávdnan erohusaid BCD-joavkku ovdánanminstaris, sihke nominatiiva- ja akkusatiivageavaheamis, A-joavkku bohtosiid ektui. CART-analysa čájeha ahte fáktorat kásus, syntávssalaš kategoriija, sátneluohkká ja substantiivva máttaluohkká váikkuhit eanemusat dasa, čállá go studeanta nominatiivva ja akkusatiivva riekta vai boastut. Akkusatiivvat leat váddáset buot studeanttaide go nominatiivvat. Čájehan ahte BCD-joavkku rivttes kásusa válljen ii ovdán dássedit kurssa progrešuvnna mielde. Vaikko sin nominatiivageavaheapmi ovdána guovtti materiálatiippa gaskkas (B2: 89 % > B3: 96 %), de dat gahča álgodássái maŋimus materiálatiippas (E: 89 %). Akkusatiivasojaheapmi ovdána B1- ja B2-materiálatiippa gaskkas (77 % > 86 %), muhto de hedjona guovtti maŋimus materiálatiippas (B3: 62 %; E: 67 %), álgodási ektui. BCD-joavkku materiálas báhcet erenoamážit bárrastávval ja kontrákta substantiivvat ja namat (proprat) sojatkeahttá cealkaga objeaktan, dahje dat sojahuvvojit boastut. Ođđaset loatnasánit báhcet dávjá sojatkeahttá, ja sátneortnet, attribuhtat ja paratáksagihpuid siskkáldas dynamihkka sáhttet váikkuhit dasa, sojahit go studeanttat substantiivva riekta akkusatiivvas, vai eai. Studeanttaid gielladuogáš, ovdamáhttu ja fuomášupmi sáhttá maid váikkuhit oahppamii. Bohtosat čájehit ahte lea dárbu heivehit oahpponeavvuid ja oahpahusa, vai čuovvulivččii ja dorjjošii nuppigiela studeanttaid buorebut sin oahppanproseassas. Lea dárbu fuomášuhttit kásusgeavaheami juohke háve go ođđa cealkka- ja gihppostruktuvrrat oahpahuvvojit. Berrešii maiddái geardduhit sojahannjuolggadusaid go studeanttat ohppet ođđa sániid, omd. namaid.