Dál de leat guovzzabada cummán:davvisámegiela giellagovaid guorahallan

Lean dutkan iežan pro gradu -barggustan davvisámegiela giellagovaid. Gieđahalan dutkamušas giellagovain idiomaid, metaforaid ja metonymiijaid, mat leat muhtinlágan erenomáš, dávjá veardádusa sisttisdoalli dajahusat. Mu dutkamuša ulbmilin lei čielggadit 1) giellagovaid dovdomearkkaid ja 2) giellagova...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Magga, A. (Arla)
Format: Master Thesis
Language:Northern Sami
Published: University of Oulu 2017
Subjects:
Online Access:http://urn.fi/URN:NBN:fi:oulu-201709142899
Description
Summary:Lean dutkan iežan pro gradu -barggustan davvisámegiela giellagovaid. Gieđahalan dutkamušas giellagovain idiomaid, metaforaid ja metonymiijaid, mat leat muhtinlágan erenomáš, dávjá veardádusa sisttisdoalli dajahusat. Mu dutkamuša ulbmilin lei čielggadit 1) giellagovaid dovdomearkkaid ja 2) giellagovaid funkšuvnna. Vaikko giellagovat guddet rikkis sátneráju ja árbedieđuid, ja dieđu dain dárbbašivččii ovdamearkka dihte jorgaleami várás, dat eai leat mu dieđu mielde ovdal dutkojuvvon dahje motge čilgejuvvon. Dutkamušas lei kvalitatiiva lahkonanvuohki. Geahčadin dán barggus giellagovaid nu semantihkalaš, pragmatihkalaš, leksikála go maiddái oanehaččat syntávssalaš dovdomearkkaid oaidninčiegas, muhto daningo dutkančuozáhahkan lea unnitlogugiela albmoneapmi, deattuhin giellagovaid metaforalaš mearkkašumi guorahallama. Čielggadin ovdamearkka dihte dan, ollašuvvágo dutkanmateriála dajahusain idiomaide mihtilmas semantihkalaš árvitmeahttunvuohta, ja mo dat boahtá ovdan. Dutkanmateriálan mus ledje Máret Sárá doaimmahan Sátnevádjasat-girjji (2007), sullii 250 dajahusa. Analysa vuođđun ledje teoriijaoasis čuolddašuvvon ja heivehuvvon kritearat, main dehálepmosat ledje Marja Nenosa (2002) kritearat idioma govvideapmái ja metafora guorahallamii fas veardidan- ja vuorrováikkuhusteoriija. Metonymiija várás atnen dábálaš govvádusaid doahpagis, daningo metonymiijai ii leat dássážii duddjojuvvon iežas teoriija. Dutkamuš čájeha ahte davvisámegiela idioma lea seamma áigge stáđásman, eahpeformála dahje muhtin ládje stiilla dáfus erenomáš dajahus, man metaforalaš mearkkašupmi ii leat seamma go dajahusa sániid vuođđomearkkašupmi, ja mii čohkiida unnimustá guovtti sánis. Nuppe dáfus dutkamušas badjánii erenomážit stáđásmuvvama doahpaga meroštallama váttisvuohta unnitlogu ja golmma riikkas hubmojuvvon giela dáfus. Dutkanmateriála metaforat čuvvot eanaš guovddáš metaforateoriijaid. Davvisámegiela metaforan sáhttá gohčodit nappo veardádusa, mas lea vuohttimis mearkkašupmenuppástus guovtti goabbatlágan refereantta gaskkas. ...