Les langues dans un miroir déformant
Artiklis käsitletakse keelte elujõulisuse hindamise küsimust rahvaloenduste põhjal. Vaatluse all on soome–ugri keelte olukord viimaste Venemaa rahvaloenduse andmete valguses, mida autorid kõrvutavad välitöödel kogetuga teatud udmurdi ja neenetsi kogukondades. Kahe viimase rahvaloenduse (2002 ja 2010...
| Published in: | Études finno-ougriennes |
|---|---|
| Main Authors: | , |
| Format: | Article in Journal/Newspaper |
| Language: | French |
| Published: |
INALCO
2016
|
| Subjects: | |
| Online Access: | https://doi.org/10.4000/efo.4906 http://journals.openedition.org/efo/4906 |
| Summary: | Artiklis käsitletakse keelte elujõulisuse hindamise küsimust rahvaloenduste põhjal. Vaatluse all on soome–ugri keelte olukord viimaste Venemaa rahvaloenduse andmete valguses, mida autorid kõrvutavad välitöödel kogetuga teatud udmurdi ja neenetsi kogukondades. Kahe viimase rahvaloenduse (2002 ja 2010) võrdluses on eranditult kõikide Venemaa soome–ugri keelte absoluutarvud drastiliselt langenud: oskajate arv on kaheksa aasta jooksul vähenenud keskelt läbi kolmandiku kuni poole võrra ja vahel enamgi. Küsime, kas erakordselt kiire statistilise languse taga on üldteada assimilatsiooniprotsessid või on see pigem seotud rahvaloenduste metodoloogiliste iseärasuste, nende muutuste aga ka korralduse kõikuva kvaliteediga. On tõsi, et kõik kvalitatiivsed andmed viitavad kiirenevale keelevahetusele Venemaa soomeugrilaste seas. Samas toimivad rahvaloenduse andmed keelte osas ilmselelgelt kõverpeeglina, mille puhul ilma lokaalsete sotsiolingvistiliste uuringuteta ei ole võimalik teada, kus on moonutus suurem, kus väiksem. Tuginedes rahvaloenduse mikroandmebaasidele ja välitööandmetele tõdetakse, et rahvaloendused keelte tegeliku oskuse ja kasutuse osas on suuremate üldistuste tegemiseks pigem ebausaldusväärsed. The article focuses on the issue of how to evaluate the vitality of languages based on national censuses. The authors analyse the situation of Finno–Ugric languages in Russia by comparing the latest All–Russian census data with their own impressions from repeated fieldwork in particular Udmurt and Nenets communities. As the data from the two last censuses (2002 and 2010) show, the numbers of Finno–Ugric speakers have severely plummeted: during these eight years the loss has been on average from a third to half, and sometimes even more. We enquire whether this statistical decline is due to well–known assimilation processes or rather due to methodological factors as well as an unsystematic way of executing the census. It is true that all the quantitative sociological data show the accelerating language shift to Russian ... |
|---|