The Khanty Mother of God and the Finnish woman with deep blue eyes
Välis-Eesti autori Arved Viirlaiu romaan „Märgitud“ (1980) ja handi kirjaniku Jeremei Aipini romaan „Jumalaema verisel lumel“ (2002) tõukuvad mõlemad ajaloost ja kõnelevad teekonnast: Jätkusõjas võidelnud eesti kunstnik Eigo Argeti ja tema soomlannast abikaasa Irja pääsemisest vabasse maailma ning h...
| Published in: | Études finno-ougriennes |
|---|---|
| Main Author: | |
| Format: | Article in Journal/Newspaper |
| Language: | English |
| Published: |
INALCO
2014
|
| Subjects: | |
| Online Access: | https://doi.org/10.4000/efo.3298 http://journals.openedition.org/efo/3298 |
| Summary: | Välis-Eesti autori Arved Viirlaiu romaan „Märgitud“ (1980) ja handi kirjaniku Jeremei Aipini romaan „Jumalaema verisel lumel“ (2002) tõukuvad mõlemad ajaloost ja kõnelevad teekonnast: Jätkusõjas võidelnud eesti kunstnik Eigo Argeti ja tema soomlannast abikaasa Irja pääsemisest vabasse maailma ning handi naise, Laste Ema teest koju handi asulasse Kazõmi sõja päevil. Mõlemad kaotavad sel teekonnal peaaegu kõik, millesse uskusid, ometi on raamatute lõpul lootuskiir, et ka ajaloo rataste vahele jäävad väikerahvad ei jäta lootust. Artiklis on võrreldud romaanides loodud omailmu, uskumussüsteeme, nende kirjeldamise ja mäletamise viise, naise rolli erilisust ning võimalikke ühisjooni soome-ugri kirjanduste vahel. This paper will analyse the similarities between two novels, the Estonian Arved Viirlaid’s Marked, (Märgitud, 1980) and Yeremei Aipin’s The Mother of God in Bloody Snow (2002), both of which reflect deeply painful experiences of small nations. The special interrelationship proceeds from different dimensions: in the first place, from similar periods of the past, involving events that can be compared. Aipin’s novel deals with the armed uprising of the Khanty and Nenets people, known as the Kazym War (1933–1934). This pain is also what is common and familiar in both novels. Both books are largely narrated from the viewpoint of women, a Khanty wife and the Finnish wife Irja. Although the events of the past do not offer mercy, there is a tiny piece of bright future at the end of both novels: the Khanty boy is taken to the Khanty village by the sledge dog Poitek, and the half-Estonian, half-Finnish boy and girl leave with their mother for Sweden on board a ship. Two very important and very complicated parallels between these two novels are the cognition of nature and the characters’ perception of the world. This paper tries to answer the question of how common experiences are reflected in these two novels, and how this creates a common sphere of understanding. Les romans Marqué (1980) d’Arved Viirlaid, un ... |
|---|