Les rennes maintiennent la langue nénetse en vie
Artikkel analüüsib spetsiifilist seost eluviisi ja keele vahel kiirete kultuuriliste muutuste ajal. Neenetsite näol on tegemist elujõulisima nomaadikogukonnaga Vene Põhja-aladel ja sellest tulenevalt on ka oma keele kasutamine laialdasem kui mujal. Siiski on 21. sajandi algul keele kadu osutunud kii...
| Published in: | Ateliers d'anthropologie |
|---|---|
| Main Author: | |
| Format: | Article in Journal/Newspaper |
| Language: | French |
| Published: |
INALCO
2013
|
| Subjects: | |
| Online Access: | https://doi.org/10.4000/efo.2218 http://journals.openedition.org/efo/2218 |
| Summary: | Artikkel analüüsib spetsiifilist seost eluviisi ja keele vahel kiirete kultuuriliste muutuste ajal. Neenetsite näol on tegemist elujõulisima nomaadikogukonnaga Vene Põhja-aladel ja sellest tulenevalt on ka oma keele kasutamine laialdasem kui mujal. Siiski on 21. sajandi algul keele kadu osutunud kiirenevaks – erinevates piirkondades küll erinevalt. Artikli keskne tees on, et põhjapõtradega elamine võimaldab neenetsitel säilitada oma keelt ja et neenetsite keeleideoloogia soosib pragmaatilisust ja situatiivsust, mida tõendavad sagedased keelevahetused füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna muutudes. Vaatluse all on kaks sovietiseerimata ja hiljuti osaliselt ristiusustatud rändkogukonda, mis näitlikustavad neenetsite keelekasutuse suurt paindlikkust ja seonduvaid kultuurilisi protsesse regioonis laiemalt. This paper analyses a specific link between the way of life and the use of language during rapid cultural transformations. The Nenets have the largest nomadic community in Arctic Russia. As a result, they have retained their language better than most other indigenous peoples in the region. Nevertheless, at the early 21st century, there has been a quick language loss, although at a different pace in different areas. The main thesis here is that those Nenets who live with reindeer are motivated to use Nenets. Their language ideology favours pragmatic and situative approach to language, as it is proved by language shifts when the physical and social environment alters. The ethnographic focus is on two non-Sovietised and partly Christianised Nenets communities that show a significant flexibility of language use. Cet article analyse le lien particulier entre le mode de vie et la langue dans une période de mutations culturelles rapides. Les Nénetses sont la communauté nomade la plus résistante dans l’Arctique russe, ce qui se reflète dans son usage plus large qu’ailleurs de la langue nénetse. Pourtant, ces derniers temps, la langue se perd à un rythme accéléré – différent suivant les communautés. La thèse centrale ... |
|---|