Des Finno‑ougriens convertissent des Finno‑ougriens : foi, parenté et langue dans la rencontre missionnaire

• Published in: Études finno-ougriennes
• Main Author: Vallikivi, Laur
• Format: Article in Journal/Newspaper
• Language: French
• Published: INALCO 2019
• Subjects: christianisme; Finno‑Ougriens; idéologie linguistique; mission; parenté; protestantisme; traduction de la Bible; Anthropologie; anthropologie des religions; XXIe siècle début; Américains; Allemands; Britanniques; Canadiens; Caréliens; Danois; Estoniens; Erzas; Finnois; Grecs; Hongrois; Khantys; Komis‑Zyriènes; Ingriens; Iraniens; Lettons; Lives; Maris; Mokchas; Mordves; Nénetses; Nganassans; Oudmourtes; Russes; Sames; Seto; Suédois; Tatars; Ukrainiens; Vepses; Votes; allemand; anglais; carélien; énetse; énetse des forêts; erza; estonien; komi permiak; khanty; caréliens
• Online Access: https://doi.org/10.4000/efo.11443; http://journals.openedition.org/efo/11443

Käesolevas artiklis vaatlen Eestist (ja vähemal määral Soomest) lähtuvat misjonitegevust soome‑ugri (uurali) keeli kõnelevate rahvaste seas Venemaal. Kui Nõukogude Liidu lagunemine toob kaasa ulatusliku misjonitegevus Venemaal, ühinevad sellega ka Eestist ja Soomest pärit protestandid (peamiselt luterlased, metodistid, baptistid, nelipühilased), kes asuvad aktiivselt usku kuulutama Venemaa soome‑ugri rahvaste seas. Kuivõrd eestlasi ja soomlasi võetakse sageli vastu „sugulastena“, siis misjonärid näevad selles „Jumalast antud nišši“, mida ära kasutada. Misjonäride eesmärgiks on luua kristlik sugulus, kus hõimuvennad ja ‑õed saavad usuvendadeks ja ‑õdedeks. Hoolimata vastupidistest süüdistustest, peavad nad oma ettevõtmist soome‑ugri kultuure ja keeli päästvaks, lähtudes püüdest tuua idapoolseid „hõimurahvaid“ lähemale eestlaste ja soomlaste protestantlikele maailmadele ja lunastusele. Keskendun selles misjonikohtumise analüüsis keelele kui ideoloogia allikale ja kandjale soome‑ugri identiteeti loovates tegevustes ja vaatlen, millised erijooni see tegevus võtab riigis, kus võim ja Vene Õigeusu Kirik suhtub protestantidesse vaenulikult. In this paper, I focus on the missionary activity, which originates from Estonia (and to a lesser extent from Finland) and takes place among Finno‑Ugric (Uralic) speaking peoples in Russia. After the collapse of the Soviet Union, many missionaries arrived to Russia, among them Estonian and Finnish Protestants (mainly Lutherans, Methodists, Baptists and Pentecostals) who began to proselytise particularly among the Finno‑Ugric peoples of Russia. As the Estonians and Finns are welcomed as “kin”, the missionaries see in this “a God‑given niche” that must be filled in. The aim of the missionaries is to create Christian kinship in which brothers and sisters by kinship become also brothers and sisters in faith. Despite accusations to the contrary, the missionaries argue that they save the Finno‑Ugric cultures and languages as they bring “kindred peoples” closer to the Estonian and ...