Neenetsi kirjanduse algus

Selles artiklis käsitlen neenetsi kirjakultuuri arengu kahte aspekti: kirjakeele loomist ja esimest märkimisväärsete teoste ilmumist. Mõned Venemaa põhja-aladel töötavad misjonärid olid 19. sajandil proovinud kirjutada põhjarahvaste keeltes õpetlike teoseid ning tõlkida Jumalasõna. Nende katsed jäid...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Toulouze, Eva
Other Authors: Centre de recherches Europes-Eurasie (CREE EA 4513), Institut National des Langues et Civilisations Orientales (Inalco)
Format: Article in Journal/Newspaper
Language:French
Published: HAL CCSD 1998
Subjects:
Online Access:https://hal-inalco.archives-ouvertes.fr/hal-01286512/file/Litt%C3%A9rature%20nenets%201998.pdf
https://hal-inalco.archives-ouvertes.fr/hal-01286512
Description
Summary:Selles artiklis käsitlen neenetsi kirjakultuuri arengu kahte aspekti: kirjakeele loomist ja esimest märkimisväärsete teoste ilmumist. Mõned Venemaa põhja-aladel töötavad misjonärid olid 19. sajandil proovinud kirjutada põhjarahvaste keeltes õpetlike teoseid ning tõlkida Jumalasõna. Nende katsed jäid aga pistelisteks ega kutsunud esile mingeid vastukajasid põlisrahvastelt endilt. Kirjaoskus ei arenenud ning samojeedid jäidki ristiusust ja lirjakultuurist küllaltki kaugele. Nõukogude võim võttis resoluutsemalt ja süstemaatilisemalt endale ülesandeks integreerida põhjaalade põlisrahvad oma struktuuridesse. Selleks oli vaja koolitada inimesi, kes uue poliitika vahendamiseks valdaksid nii oma traditsioonilist kultuuri kui ka vene ja euroopa kirjakultuuri. Samas loodi kirjaoskuse levitamise huvides kirjakeeled, milles hakati koolides lapsi õpetama. Nii tekkiski 20. sajandi kolmekümnendete aastate keskpaigas noorte haritlaste kiht, millest kasvasid välja esimesed kirjanikud. Põnevaks isiksuseks on nende kirjanike eelkäija Tõko Võlka, kes sai hariduse veel enne 1917 a. Lähemalt analüüsin kolme esimest neenetsikeelset kirjanikku ja nende teoseid. Esimene kirjanikuna tunnustatud isik on Nikolai Võlka, kes kirjutas nii proosat kui luulet ning püüdis leida harmoonilist kompromissi traditsioonilise ja uue maailma vahel. Esimene neenetsi soost teadlane, lingvist ja folklorist Anton Põrerka, osales aktiivselt kirjaloomes. Lisaks muinasjuttude kogumikele avaldas ta ka ühe üsnagi autobiograafilise jutustuse neenetsi orvust, kes õpib elus orienteeruma. Esimeseks Siberi neenetsi kirjameheks on Ivan Noho, kohalik partei juht, keda meenutatakse eelkõige kui kahe näitendi autorit, mis kannavad selget õpetlikku iseloomu. International audience This article presents two aspects in the development of the Nenets written culture: the creation of a written language and the first authors with their works. In the 19th century some missionaries working in Russia's Northern regions tried to create written languages for indigenous peoples in ...