Notes de terrain et histoire cachée

• Published in: Études finno-ougriennes
• Main Author: Ventsel, Aimar
• Format: Article in Journal/Newspaper
• Language: French
• Published: INALCO 2019
• Subjects: Anthropology; academic writing; fieldwork diary; relations with informants; sharing fieldwork data; thick description; Anthropologie; journaux de terrain; partage des données de terrain; publications universitaires; relations avec les informateurs; XXIe siècle début; allemand; anglais; estonien; russe; saha; Américains; Amérindiens; Croates; Dolganes; Norvégiens; Russes; îles Trobriand; Krasnodar; Pula; Saaskylah; St. Pétersbourg; Vorkuta; Warwick; Antropoloogia; akadeemiliste publikatsioonide kirjutamine; side informantidega; välitöö andmete jagamine teistega; välitööde päevikud; anthro-se; litt; Olen’; Usun
• Online Access: https://doi.org/10.4000/efo.11166; http://journals.openedition.org/efo/11166

Antud essees analüüsin ma enesekriitiliselt välitööde päevikute kasutamist ja nende rolli mu elus. Retrospektiivselt olen ma avastanud, et välitööpäevikute sissekanded peegeldavad välitöö spontaansust ja minu lähedast suhet informantidega. Antud essees kirjeldan ma mitmeid juhtumeid, kus ma sain aru et päevikutel on isiklik tähendus minu jaoks. Kui ma kasutan välitööde märkmеid akadeemilistes publikatsioonides, ma teadlikult tegelen enesetsenseerimisega ja hoian osa materjali enda teada.Ma olen täielikult nõus Judith Okleyga, kes teeb vahet “teadvustatud dokumenteerimisel“ ja “kirjapanemisel“. Esimene on tegevus välitööpäeviku täitmisel, see ongi “mitmekülgne kirjeldamine“, mille eesmärk on säilitada või tekitada dokumenteerija jaoks “kohalikku koonteksti“. Akadeemilistes publikatsioonides kasutame me “kirjapanemist“, kus me ei anna edasi situatsiooni täielikku pilti.Omaette paradoks on see, et välitööde päevikud annavad edasi antropoloogi aga mitte distsipliini olemust. Suur osa välitööde päevikute tekstist jääbki teiste inimeste jaoks peitu, seda on aga vaja antropoloogile et luua suuremat ja üldistatud pilti akadeemilise publikatsiooni jaoks. Ma isiklikult usun, et 80% päevikute tekstidest jääbki publitseerimata, kuid seda on vaja et kasutada akadeemilistes publikatsioonides ülejäänud 20%‑i. In this essay I look self‑reflexively at my use of fieldwork diaries. In retrospective I discovered that taking notes is a spontaneous process and that fieldwork diaries symbolize for me an intimate relationship with my informants. I describe various situations where I understood that personal nature of diaries. Sharing my field notes in academic publications I consciously self‑censor the information to keep certain material hidden.I fully agree with Judith Okely, who distinguishes the two processes – ‘knowingly writing down’ and ‘writing up’. Field notes are written down, this is a rich ‘thick description’ that serves the purpose of maintaining or re‑establishing a personal ‘local context’. Using field notes as quotes ...