Contact-induced features in the Russian speech of Nganasans

• Published in: Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
• Main Author: Khomchenkova, Irina
• Format: Article in Journal/Newspaper
• Language: English
• Published: University of Tartu 2020
• Subjects: language contact; grammatical interference; corpus linguistics; Russian; Nganasan; Govorka; pidgin; Samoyedic; keelekontakt; grammatiline sekkumine; korpuslingvistika; vene keel; nganassaani keel; pidžin; samojeedi keeled; языковые контакты; грамматическая интерференция; корпусная лингвистика; русский; нганасанский; говорка; пиджин; самодийские языки; Ida; Nganasan*; samoyed*; Siberia
• Online Access: https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.2.01; https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.2.01

This paper investigates the variety of Russian spoken by the Nganasans, basing on the Nganasan Russian subcorpus of narratives from the larger corpus of contact-influenced Russian speech of Russian Far East and Northern Siberia. The study focuses on morphosyntactic phenomena, namely peculiarities in noun and verbal inflection, verbal derivation, preposition drop, non-standard verb argument encoding, gender disagreement and some others, that presumably are contact-induced – they could be explained by direct structural copying (with clear parallels in Nganasan) or by incomplete acquisition of Russian (with no clear parallels in Nganasan). The second aim of this paper is to speculate as to whether the varieties of Russian spoken in the 1990s (when the audiofiles were collected) by the Nganasans form a post-pidgin continuum, with Govorka as the basilect and Standard Russian as the acrolect. Kokkuvõte. Irina Xomtšenkova: Kontaktist tingitud jooned nganassaanide venekeelses kõnes. Selles artiklis uuritakse nganassaanide kõneldavat vene keele varianti. Töö põhineb narratiividel, mis on pärit suuremast Venemaa Lähis-Ida ja Põhja-Siberi suulise vene keele korpusest, mis sisaldab just kontaktist mõjutatud vene keele näiteid, sealhulgas ka nganassaanide kõneldud vene keele allkorpust. Uurimus keskendub morfosüntaktilistele nähtustele, sealhulgas eripäradele noomenite ja verbide inflektsioonis, verbituletuses, prepositsioonide väljajätus, mittestandardses verbi argumentide kodeerimises, soo mitteühildumises jms, mis on eeldatavasti kontaktist tulenevad – neid võib seletada otsese strukturaalse kopeerimisega (otsesed paralleelid nganassaani keeles) või vene keele mittetäieliku omandamisega (ilma otseste paralleelideta nganassaani keeles). Uurimuse teine eesmärk on spekuleerida, kas 1990ndatel kogutud keelenäidete põhjal moodustavad selleaegsed nganassaanide kõneldud vene keele variandid pidžini-järgse kontiinumi, milles govorka ehk Taimõri poolsaare pidžinvene keel on vähemprestiižne keelevariant ja vene kirjakeel on ...