Saamelaisen koulun kielimaisema: Etnografinen tutkimus saamen kielestä toisen asteen oppilaitoksessa

Dát nákkosgirjedutkamuš guorahallá sámegiela sajádaga ja oidnoma sápmelaš joatkkaskuvllas gielladuovdagat-doahpaga bokte. Doaba ”gielladuovdagat” govve giellageavahusa, mii lea almmolaš sajis nugo oahppolágádusas. Dutkamuš guorahallá sámegiela dihttoma, sámegielat teavstta buvttadeddjiid ja hámiid,...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Linkola, Inker-Anni
Format: Book
Language:Finnish
Published: Sámi allaskuvla / Sámi University College 2014
Subjects:
Online Access:https://hdl.handle.net/11250/3057899
Description
Summary:Dát nákkosgirjedutkamuš guorahallá sámegiela sajádaga ja oidnoma sápmelaš joatkkaskuvllas gielladuovdagat-doahpaga bokte. Doaba ”gielladuovdagat” govve giellageavahusa, mii lea almmolaš sajis nugo oahppolágádusas. Dutkamuš guorahallá sámegiela dihttoma, sámegielat teavstta buvttadeddjiid ja hámiid, mat sámegielas leat skuvlla gielladuovdagiin. Dasa lassin dutkamušas guorahallojit oahppolágádusa stuđeanttaid oaivilat sámegielas. Eamiálbmotkonteaksta sihke unnitlogugiela sajádat ja dasa gullevaš gielalaš vierut dahket dutkanfáttá earenoamážin. Guovddážis lea sámegiela sajádaga sihke sáme- ja dárogiela gaskasaš hierarkiijaid gaskavuođaid guorahallan. Dutkamuš lea skuvlaetnografiija, man materiálan leat gielladuovdagiin váldojuvvon čuovgagovat (N = 201), skuvlla čuovvumat (N = 11 diimmu), bargoveaga (N = 2) jearahallamat, stuđeanttaid (N = 18) skovvejearahallama vástádusat ja stuđeanttaid jearahallamat (N = 6). Joatkkaskuvla, mii lea dutkančuozáhahkan, lea davvisámegiela hállanguovllus Norggas. Informánttat leat dán oahppolágádusa stuđeanttat ja bargit. Govat leat váldojuvvon logi sierra beaivvi áigge guovtti lohkanjagis (2009–2011). Materiála čoaggin lea sajuštuvvon lohkanjagi sierra áigemuttuide. Mihttomearrin lei čielggadit, makkárin gielladuovdagiid sáhttá oaidnit dutkojuvvon áigodagas. Dutkanbohtosiid vuođul gielladuovdagiid dominerejit ovttagielat dárogiel teavsttat, main čohkiida bealli (52 %) gielladuovdagiid teavsttain. Davvisámegiela ovttagielat teavsttain čohkiida viđádas (21 %) gielladuovdagiid teavsttain. Guovttegielat teavsttaid (sámi-dáro) oassi gielladuovdagiin lea 19 %. Sámegiel teavsttaid rolla gielladuovdagiin nannejit oahpahusa teavsttat, mat leat goase dásseárvosaš sajádagas dárogiel teavsttaiguin. Dutkojuvvon oahppolágádusa gielladuovdagat ođasmahttet váldogiela dominerejeaddji sajádaga; dat eai doarjjo unnitlogugiela geavaheami girjjálaš giellan. Sámegiela sajádat oahppolágádusa gielladuovdagiin lea symbolalaš. Oahpahusdoaimma lassin sámegiella adnojuvvo skuvlla sámegiel profiilla ...