Lõhe asustamise tulemuslikkuse hindamine märgistatud kalade tagasipüükide alusel

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida lõhe asustamise tulemuslikkust Eestis, võttes aluseks märgistatud kalade tagasipüügid, asustuskaalu, väljapüügikaalu, meres elatud kuud, asustusaasta, asustusjõed jne. Töö koostamisel on kasutatud Põlula kalakasvatuskeskusest pärinevaid andmeid, kuhu kalame...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Ljubimov, Margus
Other Authors: Paaver, Tiit
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: 2013
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/919
Description
Summary:Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida lõhe asustamise tulemuslikkust Eestis, võttes aluseks märgistatud kalade tagasipüügid, asustuskaalu, väljapüügikaalu, meres elatud kuud, asustusaasta, asustusjõed jne. Töö koostamisel on kasutatud Põlula kalakasvatuskeskusest pärinevaid andmeid, kuhu kalamehed tagastavad leitud Carlini märgised. Töö tulemuste ja arutelu juures kasutatud andmed hõlmavad 1997–2010a asustatud lõhesid, mis on Põlula kalakasvatuskeskusele tagastatud 1998- 2011a. Arvestatud ei ole tiirude pesadest pärit märgiseid. Kokkuvõtted uuringute tulemusena kogutud andmeist tehti ja joonised konstrueeriti tabelarvutussüsteemis MS Excel. Ühe- ja kaheaastaselt Narva jõkke asustatud lõhede kasvukiiruse erinevust ning eri jõgedesse asustatud 2 aastaste lõhede kasvukiiruse erinevusi testiti mitmemõõtmelise regressioonanalüüsi abil statistikapaketis SAS. Iga graafiku jaoks on koostatud eraldi tabel, et kaasata uurimusse võimalikult palju tagastatud märgiste andmeid. Eestis hakati Carlini märgistega lõhesid asustama 1997a, tänaseks on neid asustatud: Jägala-, Selja-, Narva-, Pirita-, Vääna-, Purtse-, Loobu- ja Valgejõkke. Kokku on märgiseid tagastatud 1997-2011a seisuga 697, asustatud on samal ajal kokku 67903 märgisega kala, kõikide märgiste tagastusprotsent on 1,03%. Märgistatud 1a asustatud kalade tagasipüügiprotsent on 0,46% ning 2a puhul on see peaaegu kolm korda kõrgem ehk 1,31%. Kõige rohkem on 2a noorlõhesid asustatud Selja jõkke, 1a Narva jõkke. Parima 2a tagasipüügi protsendiga jõgi, kuhu iga aastaselt asutatakse on Jägala jõgi 1,6%, järgnevad Valgejõgi 1,3% ja Selja jõgi 1%. Kõige kehvem 2a asustatud lõhede tagasipüügiprotsent on Loobu jõel (0,3%). Üheaastaselt asustatud lõhede tagastusprotsent 0,9% on kõige kõrgem Narva jõel, mida on üle nelja korra rohkem, kui teistes jõgedes. Kõige suurem märgistatud kalade tagasipüügiprotsent oli 4,2% 1998a asustatud 2a kaladel. Parim 1a asustatud kalade tagasipüük (2,3%) toimus 2007a. Enamus aastatel on tagasipüügiprotsent jäänud alla 1%. Alates 2004–2010a võib ...