Põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumise kaardistamine satelliidi Sentinel-2 talvistelt piltidelt

Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Eesti territooriumi kogupindalast moodustab statistilise metsainventuuri (SMI) valikuuringu põhjal tänapäeval 51 % metsamaa ning 27 % põllumaa. Tuginedes Hannes Palangi tehtud doktoritöö tulemustele on 1918 aastast alates põllumaa osakaal vähenenud ning metsade o...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Šprenk, Rihard
Other Authors: Peterson, Urmas (juhendaja)
Format: Bachelor Thesis
Language:unknown
Published: Eesti Maaülikool 2024
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/9046
Description
Summary:Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Eesti territooriumi kogupindalast moodustab statistilise metsainventuuri (SMI) valikuuringu põhjal tänapäeval 51 % metsamaa ning 27 % põllumaa. Tuginedes Hannes Palangi tehtud doktoritöö tulemustele on 1918 aastast alates põllumaa osakaal vähenenud ning metsade osakaal tõusnud. Mõneks põhjuseks on soode kuivendamine ja kasutuseta jäänud põllumaade metsastumise. Bakalaureusetöö eesmärkideks oli 1) leida talvel lausalise lumikattega oludes pildistatud sateliidipilte töödeldes varasemalt põllumajanduslikus kasutuses olnud metsastunud alade kogupindala ning kirjeldada metsana klassifitseeritud kujundite paiknemist 23 x 20 km testalal Valgamaa, Viljandimaa ja Tartumaa kokkupuutealal ja 2) hinnata võimalike vale-positiivsetena klassifitseeritud metsa-kujundite ilmumist tulemustesse ning nende osakaalu metsana klassifitseeritud kujundite seasendisel põllumajandusmaal. Töös kasutati riikliku satelliidiandmete keskuse ESTHub lehe vahendusel vabavarana allalaetud Sentinel-2 skanneri MultiSpectral Instrument (MSI) kahte pilti pildistatuna 18.02.2021.a ja 10.03.2023.a. Lisaks satelliidipiltidele kasutati põllumaal kasvama hakanud metsalappide tuvastamiseks põllumajandusmaa vektorandmestikku Eesti Baaskaardilt, mis esindab 1980- ndate teise poole ja 1990-ndate alguse põllumajandusmaa seisu. Tänapäevase põllumaa situatsiooni arvestamiseks kasutati Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumaa kaarte. Andmetöötluseks kasutati kahte programmipaketti: Idrisi Taiga ja Mapinfo Pro. Satelliidipiltide pikslid klassifitseeriti eristusnivooga klassifitseerimisena kahte klassi: „mets“ ja „mitte-mets“. Leitud metsana klassifitseeritud pikslitest jäeti järeltöötlusel alles vaid need, mis paiknesid 1990-ndate aastate Baaskaardi põllumajandusmaal. Sateliidipildile omastest kujundite hägusatest servadest tulenevate klassifitseerimisvigade hindamiseks loodi põllumaa piirialale naabruses oleva metsaga ühe- ja kahepikslised servavööndid. Töö ...