Kanakulli elupaigakasutuse ning hukkumispõhjuste uuring : projekti nr 18473 lõpparuanne

Kanakull (Accipiter gentilis) kuulub Eestis II kaitsekategooria linnuliikide hulka ning on kantud ohualtina Eesti Punasesse Nimestikku. Nagu teiste kaitsealuste liikide puhul, on kanakulli efektiivseks kaitseks vaja tunda ja hoida tema elupaiku. Ala, mida loom kasutab oma elutegevuseks, nimetatakse...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Grosberg, Jaan (koostaja), Mirski, Paweł (koostaja), Väli, Ülo (koostaja)
Format: Report
Language:unknown
Published: Eesti Maaülikool 2023
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/8442
Description
Summary:Kanakull (Accipiter gentilis) kuulub Eestis II kaitsekategooria linnuliikide hulka ning on kantud ohualtina Eesti Punasesse Nimestikku. Nagu teiste kaitsealuste liikide puhul, on kanakulli efektiivseks kaitseks vaja tunda ja hoida tema elupaiku. Ala, mida loom kasutab oma elutegevuseks, nimetatakse kodupiirkonnaks, see piirkond hõlmab nii pesitsusterritooriumi kui toitumisala. Elupaigauuringutes on esmase tähtusega kodupiirkonna suuruse määramine, see võimaldab mõista, millises ulatuses peavad olema tagatud liigi isenditele vajalikud keskkonnatingimused. Teiseks tuleb välja selgitada erinevate maakattetüüpide ja maastikuelementide proportsionaalne kasutus, ehk elupaigakasutus. Elupaigakasutuse võrdlemine ümbritseva maastikuga näitab elupaigavalikut. Käesolevas töös on tähelepanu all kõik eelnimetatud elupaiga-aspektid. Eestis on seni kanakullide kodupiirkondade suurust hinnatud pesadevahelise keskmise kauguse põhjal (Randla 1976, Lõhmus 1993, Evestus 1997, Väli 2005). Elupaigakasutust on analüüsitud juhuvaatluste abil (Lõhmus 2001), samuti on kirjeldatud nende pesapaiku ning pesa ümbritsevat maastikku (Väli 2005, Lõhmus 2006). Selliste kaudsete meetoditega saadakse siiski üksnes piiratud ettekujutus kanakulli jaoks olulistest elupaigatunnustest, sest suur osa selle varjuliselt tegutseva linnu liikumistest jääb märkamatuks. Tänapäeval on tõhusaimaks uurimisvahendiks GPS-saatjad, mis määravad kindlaks looma linnu teatud ajavahemike tagant ja edastavad andmed uurijale. Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata nii kodupiirkonna suurust kui mõõta selle erinevate osade kasutamise intensiivsust. Kodupiirkonna kasutamist geoinformatsiooniliste andmekogudega võrreldes leitakse elupaiga parameetrid, mida linnud oma tegevuste käigus eelistavad või väldivad. GPS-saatjad võimaldavad koguda objektiivset infot ka kanakullide hukkumise kohta, mille kohta on Eestis seni kogutud andmeid juhuleidude põhjal (Lõhmus 2004, Leivits 2019). Eestis olid seni GPS-saatjatega märgistatud vaid üksikud kanakullid (Mirski & Väli 2021, ...