Kevadrändel peatuvate valgepõsk-laglede (Branta leucopsis) arvukuse ja leviku muutused Eestis

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Valgepõsk-lagle on Eestis kevadrändel peatuv haneline, kelle populatsiooni arvukus on alates 1950. aastast 120 korda suurenenud. Lääne-Eesti on olnud traditsiooniline valgepõsk laglede peatusala läbi aegade. Riikliku seire raames toimunud valgepõsk-lagled...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Toom, Triin
Other Authors: Ojaste, Ivar
Format: Bachelor Thesis
Language:unknown
Published: Eesti Maaülikool 2022
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/7636
Description
Summary:Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Valgepõsk-lagle on Eestis kevadrändel peatuv haneline, kelle populatsiooni arvukus on alates 1950. aastast 120 korda suurenenud. Lääne-Eesti on olnud traditsiooniline valgepõsk laglede peatusala läbi aegade. Riikliku seire raames toimunud valgepõsk-laglede lennuloenduse andmete kohaselt on Lääne-Eestis peatuvate laglede arvukus stabiliseerunud vaatamata liigi populatsiooni jätkuvale kasvule. Käesoleva töö eesmärgiks on teada saada, kuidas on muutunud peatuvate valgepõsk-laglede levikumustrid kevadrändel aastate lõikes, ning kas peatuvate laglede arvukus Eestis on kevadrändel jäänud stabiilseks või suurenenud. Töös kasutatud andmed pärinevad eElurikkuse andmebaasist ja Lääne-Eestis läbiviidud lennuloendustest. Enne andmetega töötamist tuli neid korrigeerida, näiteks välistada ülelennul või rändel olevad isendid, saartel loendatud linnud. Peale andmete korrigeerimist moodustati alates rannajoonest sisemaa poole tsoonid kuni 2 km, 2–7,5 km ning lisaks 7,5– 15 km ja 15–30 km. Eesti rannik jagati omakorda kolmeks lõiguks: Põhja-, Lääne- ja Edela Eesti. Töös saadi teada, et Eestis kevadrändel peatuvate valgepõsk-laglede arvukus on jätkuvalt kasvav. Viimastel kümnenditel on oluliselt kasvanud ka sisemaal peatuvate lagled hulk. Saadi teada, et Lääne- ja Edela-Eestis peatuvad lagled eelistavad rannast kuni 7,5 km kaugusel asuvaid toitumisalasid ning Põhja-Eestis peatuvad lagled 15 km kaugusel asuvaid toitumisalasid. Kuna kevadrändel peatuvad linnud on suureks murekohaks põllumeestele, tuleks põllumajanduskülvikutel kahjude vähendamiseks taastada ja hooldada rannaniite. The Barnacle goose is a goose that stops during spring migration in Estonia, and its population has increased 120-fold since 1950. West Estonia has always been a traditional staging place for Barnacle goose. According to the census data of Barnacle goose conducted within the framework of geese monitoring, the number of geese stopping in West Estonia has stabilized despite the continuing growth of the species ...