Eesti kõrgusvõrgu fundamentaalreeperite postglatsiaalne vertikaalliikumine 1933.-2010. aasta nivelleerimisandmete põhjal

Eesti asub Fennoskandia jääajajärgse tõusuala kaguserval, kus viimaste maakoore vertikaalliikumise mudelite järgi (näiteks NKG2005LU) varieeruvad näivad vertikaalliikumise kiirused (keskmisest meretasemest) umbes -0,5 kuni 2 mm/a. Eesti maakoore vertikaalliikumise kiirused on tänaseni määratud peami...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Tänavsuu, Kalmer
Other Authors: Kall, Tarmo
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: 2012
Subjects:
Ida
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/676
Description
Summary:Eesti asub Fennoskandia jääajajärgse tõusuala kaguserval, kus viimaste maakoore vertikaalliikumise mudelite järgi (näiteks NKG2005LU) varieeruvad näivad vertikaalliikumise kiirused (keskmisest meretasemest) umbes -0,5 kuni 2 mm/a. Eesti maakoore vertikaalliikumise kiirused on tänaseni määratud peamiselt kordusnivelleerimise andmetest. Uurimistöö eesmärgiks oli määrata fundamentaalreeperite näivad vertikaalliikumise kiirused, kasutades selleks Eesti kõrgusvõrgu kõrgtäpsete nivelleerimiste andmeid alates aastast 1933. Selleks sooritati kõrgusvõrgu vähimruutude meetodil kinemaatiline tasandus, kus lisaks reeperite kõrgustele on tundmatuteks parameetriteks reeperite vertikaalliikumise kiirused. Uurimistöö üheks ülesandeks oli ka võrrelda arvutatud näiva vertikaalliikumise kiiruseid mudeli NKG2005LU näiva vertikaalliikumise kiirustega, et hinnata mudeli NKG2005LU kiiruste täpsust Eesti alal, väljapool mõõtmisandmetega kaetud ala piire. Hetkel on hinnatud NKG2005LU mudeli vertikaalliikumise kiiruste täpsuseks Eesti alal ±0,7 mm/a. Näiva vertikaalliikumise kiiruste arvutamiseks interpoleeriti (eeltoodud põhjustel) lähtereeperi FR241 vertikaalliikumise kiirus NKG2005LU mudelist. Arvutatud reeperite vertikaalliikumise kiirused varieerusid vahemikus -1 mm/a Kagu-Eestis kuni 2 mm/a Loode-Eestis (Hiiumaal). Arvutatud vertikaalliikumise kiiruste täpsuseks hinnati reeperite puhul, mis asuvad Mandri-Eestis ±0,42 mm/a ja kogu Eesti kõrgusvõrgu valitud reeperite puhul ±0,99 mm/a. Tulemuste modelleerimiseks kasutati programmi „Surfer 10“ (demoversioon) moodulit Minimum Curvature. Modelleeritud kiiruste võrdlemisel NKG2005LU mudeliga saadi näiva vertikaal-liikumise kiirust iseloomustavate mudelpindade erinevuseks ±0,22 mm/a, mis oli eeldatust väiksem. Modelleeritud näiva vertikaalliikumise kiiruste võrdlusel Randjärve (1993) ja Torimi (1990) vertikaalliikumise kaartidega saadi mõningased suuremad kiiruste erinevused Ida-Eestis. Estonia is located at the South-East edge of the area of Fennoscandian postglacial rebound where the ...