| Summary: | Magistritöö Metsatööstuse õppekaval Puidust akna- ja uksetootmine on Eestis suure eksportosakaalu ja tööhõivega tööstusharu, kuid selle rahvusvaheline konkurentsivõime on nii Eesti kui ka kogu maailma kontekstis põhjalikult uurimata. Magistritöö eesmärgiks on Eesti puitakna- ja uksetööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime hindamine läbi väliskaubandusstatistika andmetele põhinevate konkurentsivõime hindamise indeksite ning nende võrdlus teiste eksportriikidega. Indeksite arvutamiseks on kasutatud ÜRO väliskaubanduse andmebaasi Comtrade rahvusvahelise kaubandusstatistika andmeid aastatest 2003-2017. Kajastust leiavad 2017. aasta seisuga maailma 25-e suurema ekspordi ja impordi mahuga riikide eksport- ja importmahud US-dollarites kahest kaubagrupist HS-koodiga 441810 (Puit; aknad, prantsuse aknad ja nende raamid) ja HS-koodiga 441820 (Puit; uksed ja nende lengid ja lävepakud). Konkurentsivõime hindamiseks rakendatakse viit indeksit: eksport turuosa (EMS), import turuosa (IMS), ilmutatud suhtelise eelise indeks (RCA), impordi suhtelise turuosa indeks (RMP) ja suhtelise kaubavahetuse eelise indeks (RTA). Töö näitab, et nii Eesti eksportmahud kui ka RTA arvud on mõlemas vaadeldud kaubagrupis mitmekordistunud. 2017. aastal paistab Eesti 25 suurima eksportriigi hulgas silma kõrgeima RTA arvuga (aknatoodang 24,7 ja uksetoodang 34). Kõrged RMP arvud näitavad veel teatud mahajäämist konkurentidest. Selle põhjuseks on mõlema kaubagrupi kõrge impordiosakaal, mille taga on suure tõenäosusega Eestis toodetud valmismajades kasutatavad, Skandinaaviast pärinevad, importuksed ja aknad ning peamiselt Lätist sisse toodud detailid nagu nt. lävepakud, raamid, lengid jne. Eesti akna- ja uksetööstust muudaksid kriisidele vastupidavamaks ja Põhjamaadest vähem sõltuvaks sihtriikide valiku laiendamine ning eksportmahtude suurem hajutamine. Eesti toodete aastatepikkusi madalaid hindu, võrreldes teiste eksportriikidega, aitaksid tõsta, lisaks teiste autorite poolt välja toodud mainekujundusele ja tootearendusele, ekspordi suurendamine sellistel turgudel, kus hinnad on kõrgemad nt. Šveits, Austria, Prantsusmaa, Beneluksriigid ja Island. Although the production of wooden windows and doors stands out from the Estonian industrial sector with a high export- and employment rate, no deep research has been conveyed out in this field, neither in the Estonian nor in the international context. The aim of this master’s thesis is the evaluation of international competitiveness of the Estonian wooden window and door industry trough international competitiveness indices, which can be compared with other export countries, and are calculated based on international trade data. For the calculation of the indices data on international trade from the UNO international trade database Comtrade from the years 2003-2017 has been used. Data of the 25 countries with the highest export and import volume in US-dollar in 2017 from two product groups HS-code 441810 (Wood; windows, French-windows and their frames) and HS-code 441820 (Wood; doors and their frames and thresholds) is covered. Five different indices are used to assess competitiveness: Export Market Share (EMS), Import Market Share (IMS), Revealed Comparative Advantage (RCA), Relative Import Penetration Index (RMP) and Relative Trade Advantage Index (RTA). The study shows that as well Estonia’s export volumes as its RTA figures have risen manifold in both product groups. In 2017 Estonia stands out of the top 25 export countries with the highest RTA figure (window production 24.7 and door production 34). High RMP numbers show still some shortcomings compared to competitors. The reason for this in both product groups is mostly likely the high import share, behind which are prefabricated houses produced in Estonia, where imported doors and windows primarily from Scandinavian countries are used. Another reason is the import of wooden details e.g. thresholds and frames of mostly Latvian origin. To prepare Estonian wooden window and door industry better for future crisis and make it less dependent on the Scandinavian market, the number of export target countries should be reason and the distribution of export volume between the target countries widened. Low prices of Estonian products compared to other export countries that have been present for many years could be raised by an increase in export volumes to target countries with higher prices as e.g. Switzerland, Austria, France, Benelux countries and Iceland.
|
|---|