Arktika paalia (Salvelinus alpinus) kasvatamine Eestis

Arktika paalia Salvelinus alpinus, on levinud Põhjapoolkera külmades arktilistes vetes. Ta on hinnatud vääriskala ja tema kasvatamine Rootsi, Soome jt maade kalakasvandustes on algjärgus. Eestis on arktika paaliat kasvatatud alates 1990-ndatest aastatest erinevatesse kasvandustesse imporditud silmtä...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Kruusamägi, Ats
Other Authors: Päkk, Priit
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: 2012
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/341
Description
Summary:Arktika paalia Salvelinus alpinus, on levinud Põhjapoolkera külmades arktilistes vetes. Ta on hinnatud vääriskala ja tema kasvatamine Rootsi, Soome jt maade kalakasvandustes on algjärgus. Eestis on arktika paaliat kasvatatud alates 1990-ndatest aastatest erinevatesse kasvandustesse imporditud silmtäpis marjast või noorkalana. Kalakasvatustehnoloogilised kogemused tema paljundamise ja vastsete kontrollitud tingimustes kasvatamise kohta meie oludes puuduvad. Käesoleva töö eesmärk oli Simuna Ivaxi kalakasvandustes kasvatatud arktika paalia paljundamise tulemuste põhjal hinnata selle kala noorjärkude kasvu ja ellujäämist Eesti tingimustes. Arktika paalia paljundamiseks kasutati 2005-ndal aastal Soomest Saimaa kalauurimis- ja kasvatuskeskusest Mõdriku kalakasvandusse ühesuvistena toodud ja 2009-ndaks aastaks suguküpsuse saavutanud kalu. Paljundamise, inkubeerimise ja kasvatamise andmed koguti novembrist 2009 kuni märtsini 2012 kahes OÜ Simuna Ivax kalakasvanduses. 2009-nda aasta novembris saadi Mõdriku kalakasvanduses juhuslikult valitud suguküpsetelt 41 emaselt mari ja 44 isaselt paalialt niisk. Mari viljastati ja inkubeeriti Äntu kalakasvanduses. Emaskalade viljakuse näitajad kõikusid laiades piirides, 430-2585 marjatera 1 keha kilo kohta. Samuti kõikus niisa kogus, kuid spermide aktiivsus oli stabiilselt hea (2,5). Mitme emase mari viljastati portsjonitena koos mitme isase seguniisaga ja pandi inkubeeruma haudeaparaatidesse. Temperatuuril 4,1 oC kestis inkubeerumine 107 ööpäeva. Mari jõudis silmtäpi staadiumi 41. päevaks ja koorumine algas 100. päeval peale viljastamist. Marja inkubeerimisaegse suremuse kõrgtase jäi esimese inkubatsioonikuu algusesse, kus kadu oli ligi 2500-3500 marjatera (ca 2 %) ööpäevas, mis kuu lõpupoole langes ja jäi püsima 1000 piirimaile (1 %) ööpäevas. Kokku suri 88 päeva jooksul 120 000 marjaterast 86 800, mis teeb 72 % kogu viljastatud marjast. Eelvastsete rebukoti tagavara hakkas ammenduma 67 päeva peale koorumist, samal ajal lasti vastsed haudekastidest suuremasse vanni ja neid hakati ...