Linnustikku mõjutavad tegurid ning elupaikade säilitamise ja loomise võimalused karjäärides

Magistritöö käsitleb korrastamata ja korrastatud liiva- ja kruusakarjääride linnustiku liigilist mitmekesisust, arvukust ning neid mõjutavaid tingimusi. Samuti analüüsiti karjäärielupaikade loomise ja säilitamise võimalusi ning probleeme. Töös kasutatud linnustiku-ja maastikuandmed koguti 2014. aast...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Keerberg, Liis
Other Authors: Marja, Riho, Pehlak, Hannes
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: 2015
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/1929
Description
Summary:Magistritöö käsitleb korrastamata ja korrastatud liiva- ja kruusakarjääride linnustiku liigilist mitmekesisust, arvukust ning neid mõjutavaid tingimusi. Samuti analüüsiti karjäärielupaikade loomise ja säilitamise võimalusi ning probleeme. Töös kasutatud linnustiku-ja maastikuandmed koguti 2014. aasta mais ja juunis seitsmes Eesti maakonnas paiknevalt kahekümnelt uurimisalalt. Kokku registreeriti karjäärides pesitsevaid linde 42-st liigist ning loendati 230 haudepaari. Andmeid analüüsiti programmidega ArcGIS (ESRI 2014) ja R (R Core Team 2014). Töö tulemusena selgus, et korrastamata karjäärides pesitseb kaitsealuseid linnuliike oluliselt enam kui korrastatud karjäärides. See on seotud ilmselt korrastamata aladele iseloomulike tunnuste – järskude nõlvade, vahelduvate taimestunud ja kamardumata alade, erineva suuruse ja sügavusega veekogude ning varjevõimalusi pakkuvate tasandamata puistangutega. Korrastamisel reeglina karjääri nõlvad ohutuse huvides tasandatakse, karjääri põhja tekkinud vesised sulglohud täidetakse, puistangud silutakse, põhi kaetakse kasvupinnasega ning ala taimestatakse roht- või puittaimestikuga. Selliste võtete kasutamisel mitemtele kamardumata aladega seotud kaitsealustele liikidele (väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), kaldapääsuke (Riparia riparia), nõmmelõoke (Lullula arborea)) sobivad pesitsusja toitumistingimused kiiresti kaovad. Asjaolu, et korrastamata aladel on enam kaitsealuseid liike, ei tähenda, et ainus võimalus karjääridesse liigirikaste koosluste loomiseks oleks need korrastamata jätta. Pigem viitab see vajadusele mitmekesistada korrastamise võtteid ja suundi, mis Eestis on enamvähem ühetaolisena säilinud 1960.-1970. aastatest alates. Töö sisaldab praktilisi ja keskkkonnakorralduslikke soovitusi karjäärielupaikade säilitamiseks ja loomiseks. Species richness and abundance of avian communities of unreclaimed and reclaimed sandand gravel pits were studied for the purposes of the Master’s Thesis. Different aspects of creation and conservation of quarry ...