Ohustatud kahlajaliikide leviku ja arvukuse muutused Baltimaade soodes

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade kaheksa ohustatud kahlajaliigi: suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudatildri (Tringa glareola), punajalg-tildri (Tringa totanus), heletildri (Tringa nebularia), tutka (Philomach...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Puur, Kairi
Other Authors: Pehlak, Hannes
Format: Bachelor Thesis
Language:unknown
Published: 2014
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/1611
Description
Summary:Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade kaheksa ohustatud kahlajaliigi: suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudatildri (Tringa glareola), punajalg-tildri (Tringa totanus), heletildri (Tringa nebularia), tutka (Philomachus pugnax) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii) leviku ja arvukuse muutustest ning muutusi põhjustavatest teguritest Baltimaade soodes. Võrreldes andmete kättesaadavust Baltimaades, siis kõige enam oli neid avaldatud Eesti kohta. Läti ja Leedu soolinnustiku uuringute andmeid õnnestus leida vähem, olemasolevaid loendustulemusi on vähe avalikustatud. Kaheksast uuritud kahlajaliigist on Baltimaade soodes arvukuse trend langev suurkoovitajal, mustsaba-viglel, punajalg-tildril ja tutkal. Eesti soodes on väikekoovitaja arvukuse trend kasvav, Lätis langev, Leedus liik ei pesitse. Eestis on mudatildri arvukuse trend kasvav, Lätis langev ja Leedus stabiilne. Heletildri arvukuse trend on kasvav nii Eestis kui ka Leedus, Läti kohta andmed puuduvad. Eesti soodes on niidurüdi trend kasvav, Läti ja Leedu soodes ei ole liiki enam alates 21. sajandi algusest pesitsemas kohatud. 20. sajandi teisel poolel toimunud pool-looduslike rohumaade kasutusest väljalangemise ajal võisid sood kaasa aidata kahlajaasurkondade säilimisele. Kolmest Baltimaast sarnanevad kõige rohkem kahlajate arvukuse muutuste poolest Eesti ja Läti. Leedus on uuritud liikide pesitsemine harv. Muutusi põhjustavad ohutegurid ja nende mõjud on aga kõigis kolmes riigis ühesugused. Peamiseks pesitsejate arvukuse languse põhjuseks soodes on elupaikade kadumine ja lindude häirimine nii inimeste (laudteed soodes) kui ka teiste liikide poolt. Elupaikade kadumisega on seotud soode kuivendamine. Lisaks ohustab liike ka peatus- ja talvituspaikade seisukord - kliimamuutused (põuad, tormid, järsk külmumine), reostus, putukamürkide kasutamine, viiruste puhangud, jaht. The objective of this bachelor’s thesis titled “Changes in Distribution and Numbers of Endangered Waders in ...