Käsitiivalised loodusturismi objektina
Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiiva...
Main Author: | |
---|---|
Other Authors: | , |
Format: | Bachelor Thesis |
Language: | unknown |
Published: |
2014
|
Subjects: | |
Online Access: | http://hdl.handle.net/10492/1593 |
id |
ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/1593 |
---|---|
record_format |
openpolar |
spelling |
ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/1593 2023-07-30T03:59:31+02:00 Käsitiivalised loodusturismi objektina Chiroptera as a target of ecotourism Kaljusaar, Airi Lutsar, Lauri Randveer, Tiit 2014 application/pdf http://hdl.handle.net/10492/1593 unknown http://hdl.handle.net/10492/1593 bakalaureusetööd Bachelor Thesis 2014 ftestonianunivls 2023-07-08T19:55:13Z Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine ... Bachelor Thesis Antarktis* Estonian University of Life Sciences: DSpace Kuna ENVELOPE(33.500,33.500,67.900,67.900) |
institution |
Open Polar |
collection |
Estonian University of Life Sciences: DSpace |
op_collection_id |
ftestonianunivls |
language |
unknown |
topic |
bakalaureusetööd |
spellingShingle |
bakalaureusetööd Kaljusaar, Airi Käsitiivalised loodusturismi objektina |
topic_facet |
bakalaureusetööd |
description |
Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine ... |
author2 |
Lutsar, Lauri Randveer, Tiit |
format |
Bachelor Thesis |
author |
Kaljusaar, Airi |
author_facet |
Kaljusaar, Airi |
author_sort |
Kaljusaar, Airi |
title |
Käsitiivalised loodusturismi objektina |
title_short |
Käsitiivalised loodusturismi objektina |
title_full |
Käsitiivalised loodusturismi objektina |
title_fullStr |
Käsitiivalised loodusturismi objektina |
title_full_unstemmed |
Käsitiivalised loodusturismi objektina |
title_sort |
käsitiivalised loodusturismi objektina |
publishDate |
2014 |
url |
http://hdl.handle.net/10492/1593 |
long_lat |
ENVELOPE(33.500,33.500,67.900,67.900) |
geographic |
Kuna |
geographic_facet |
Kuna |
genre |
Antarktis* |
genre_facet |
Antarktis* |
op_relation |
http://hdl.handle.net/10492/1593 |
_version_ |
1772810360503402496 |