Käsitiivalised loodusturismi objektina

Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiiva...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Kaljusaar, Airi
Other Authors: Lutsar, Lauri, Randveer, Tiit
Format: Bachelor Thesis
Language:unknown
Published: 2014
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/1593
id ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/1593
record_format openpolar
spelling ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/1593 2023-07-30T03:59:31+02:00 Käsitiivalised loodusturismi objektina Chiroptera as a target of ecotourism Kaljusaar, Airi Lutsar, Lauri Randveer, Tiit 2014 application/pdf http://hdl.handle.net/10492/1593 unknown http://hdl.handle.net/10492/1593 bakalaureusetööd Bachelor Thesis 2014 ftestonianunivls 2023-07-08T19:55:13Z Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine ... Bachelor Thesis Antarktis* Estonian University of Life Sciences: DSpace Kuna ENVELOPE(33.500,33.500,67.900,67.900)
institution Open Polar
collection Estonian University of Life Sciences: DSpace
op_collection_id ftestonianunivls
language unknown
topic bakalaureusetööd
spellingShingle bakalaureusetööd
Kaljusaar, Airi
Käsitiivalised loodusturismi objektina
topic_facet bakalaureusetööd
description Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine ...
author2 Lutsar, Lauri
Randveer, Tiit
format Bachelor Thesis
author Kaljusaar, Airi
author_facet Kaljusaar, Airi
author_sort Kaljusaar, Airi
title Käsitiivalised loodusturismi objektina
title_short Käsitiivalised loodusturismi objektina
title_full Käsitiivalised loodusturismi objektina
title_fullStr Käsitiivalised loodusturismi objektina
title_full_unstemmed Käsitiivalised loodusturismi objektina
title_sort käsitiivalised loodusturismi objektina
publishDate 2014
url http://hdl.handle.net/10492/1593
long_lat ENVELOPE(33.500,33.500,67.900,67.900)
geographic Kuna
geographic_facet Kuna
genre Antarktis*
genre_facet Antarktis*
op_relation http://hdl.handle.net/10492/1593
_version_ 1772810360503402496