Käsitiivalised loodusturismi objektina

Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiiva...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Kaljusaar, Airi
Other Authors: Lutsar, Lauri, Randveer, Tiit
Format: Bachelor Thesis
Language:unknown
Published: 2014
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/1593
Description
Summary:Käsitiivalisi on maailmas kirjeldatud üle 1000 liigi ning nad on ainsad tõeliselt lendavad imetajad. Tõenäoliselt on just lennuvõime aidanud neil nii laialdaselt levida, neid leidub igal kontinendil, välja arvatud Antarktis ja mõnel üksikul isoleeritud ookeani saarel. Oma liigirikkuselt on käsitiivalised teine imetajate selts maailmas, rohkem liike kuulub vaid seltsi närilised. Kaasajal on nahkhiired seotud inimestega, kasutades meelsasti nende poolt pakutavaid varjepaiku. Kuigi inimesed suhtuvad nahkhiirtesse enamasti vaenulikult on nad meile tegelikult igati kasulikud. Nad hävitavad hulgaliselt putukaid, hoides nii nende populatsioone kontrolli all. Kuid inimkonna hüppeline kasv ja tööstuse areng 20. sajandi II poolel ning sellega kaasnenud tungimine üha laialdastematele loodulikele aladele, on toonud kaasa nahkhiirte elupaikade drastilise vähenemise, mistõttu on nende arvukus tõsiselt kahanenud. Kõik Euroopa nahkhiired on range kaitse all. Suurima tähelepanu all on nahkhiirte talvitumispaigad, milleks on enamasti maa-alused koopad. Kuid need on tavaliselt ka turistide meelispaigad. Järjest laieneva loodusturismi mõjul on nahkhiirte varjepaigad sattunud niisiis suurede ohtu. Kuna nahkhiired ei talu häirimist varjepaikades, võivad senised elupaigad muutuda neile sobimatuks ja nad on sunnitud need maha jätma. Koopad on aga väga piiratud ressurss. Seetõttu on soovitav loodusturism ja nahkhiirte kaitse omavahel ühendada. Seda on võimalik teha, kuid ainult väga hästi läbimõeldud strateegia abil. Mõningad turismiettevõtjad seda tänapäeval juba ka teevad, näiteks suunates turistid teistesse koobastesse, jättes nahkhiirekoopad suletuks. Samas lisatakse nende koobaste juurde infotahvlid, mis kirjeldavad seal elavaid liike, nende kaitsmise vajadust ja muud sellelaadset infot. Nahkhiired loodusturismi objektina ei ole praegusel hetkel Eestis eriti aktuaalne teema. Otseselt nahkhiireturismi ei korraldata, või siis puuduvad sellealased uuringud, aga siiski korraldatakse mitmeid erinevaid nahkhiirte vaatlusi, mille peamine ...