Linguistes, activistes et locuteurs : trois terrains croisés (vepse, tabarquin, croate molisain)

• Published in: Études finno-ougriennes
• Main Author: Djordjević-Léonard, Ksenija
• Format: Article in Journal/Newspaper
• Language: French
• Published: INALCO 2019
• Subjects: terrain sociolinguistique; aménagement linguistique « de par en bas »; linguiste; activisme; minorités; Albanais; Croates du Molise; Italiens; Slovènes; Tabarquins; Vepses; XXIe siècle début; croate; finnois; italien; livvi; lude; serbo-croate; tabarquin; vepse; Acquaviva Collecroce; Alicante; Balkans; Bordeaux; Carélie; Carloforte; Italie; Pegli; Russie; San Pietro Molise; Sardaigne; Sulci; Tabarka; Zagreb; sociolinguistic fieldwork; language planning downside up; linguist; activist; minorities; sotsiolingvistilised välitööd; keeleplaneerimine alt ülesse; keeleteadlane; aktivist; vähemused; lang; litt; Selle; vepsian
• Online Access: http://journals.openedition.org/efo/9951

Esitatakse siinkohal kolm hiljutist välitöökogemust, vepslaste, tabarkiinide ja Molise horvaatide juures. Need kõik puudutavad Euroopa vähemuste konteksti jan ad näidlikustavad tsiviilühiskonna juhitud keeleplaneerimise erinevaid aspekte. Eelkõige defineeritakse välitöö sotsiolingvistikat ja siis keeleplaneerimist « rohutasandil ». Siis kirjeldatakse välitöid vepslaste, tabarkiinide ja Molise horvaatide juures, et näidata kuidas võib toimida koostöö keeleteadlaste, aktivistide ja antud keele kõnelevate kogukonna vahel. Vaatamata vastuolude või kohanemise raskusi sotsiokultuuriliste ja objektiivsete keskondade vahel, see sünergia on autori arvates sotsiolingvistiliste välitöôde õnnestumise võtmeks ja toob välja selle olulised komponendid : inimlik ja konsensuslik aspekti. Here, we are going to present some recent experiences in the context of European minorities' activism, which illustrate some aspects of grassroots language planning coming from the civil society: the cases of Vepsian, Tabarquin and Molise Croatian. We start by defining the notions of engaged sociolinguistics as well as grassroots planning, we’ll introduce the complicated participant methodology chosen by the Vepsians, the Tabarquin and the Molise Croatian in order to promote their linguistic identity, in synergy between linguist, speakers and activists. We are convinced that this synergy is the key of success in an empirical sociolinguistic work; it illustrates the basic aspects of language planning, its humanistic and consensual dimensions. Trois expériences récentes de terrain réalisées dans un contexte minoritaire européen sont présentées ici, qui illustrent les différentes facettes d’un aménagement linguistique conduit essentiellement par la société civile : les terrains vepse, tabarquin et croate molisain. Après avoir défini la (socio)linguistique de terrain, puis l’aménagement linguistique « de par en bas », nous relaterons notre expérience de terrain chez les Vepses, les Tabarquins et les Croates du Molise, afin d’illustrer la ...