Le mouvement des écrivains finno-ougriens

Soome-ugri identiteet on mänginud komi ühiskonnas keskset rolli alates nende rahvuslikust ärkamisest 19. sajandil. See põhineb kahel seisukohal: esiteks on soo­me-ugri rahvad oletatavasti ühtse päritoluga ning teiseks on komid osa kaasaegsest rahvusvahelisest kogukonnast, kuhu kuuluvate rahvaste kul...

Full description

Bibliographic Details
Published in:Études finno-ougriennes
Main Author: Toulouze, Eva
Format: Article in Journal/Newspaper
Language:French
Published: INALCO 2016
Subjects:
Online Access:http://journals.openedition.org/efo/3678
Description
Summary:Soome-ugri identiteet on mänginud komi ühiskonnas keskset rolli alates nende rahvuslikust ärkamisest 19. sajandil. See põhineb kahel seisukohal: esiteks on soo­me-ugri rahvad oletatavasti ühtse päritoluga ning teiseks on komid osa kaasaegsest rahvusvahelisest kogukonnast, kuhu kuuluvate rahvaste kultuur peaks eelmainitud ühise päritolu tõttu osaliselt kattuma. Artikli eesmärk on hinnata antud lähtepunktist komi kirjanduse paiknemist soome-ugri kogukonnas: millised on komi ja muu soome-ugri kirjanduse vahelised seosed? Millised tunnusjooned osutavad ühisele pärandile või hiljutisele vastasmõjule? Ja lõpetuseks, millised on nimetatud tunnusjooned vormilt ja sisult? Finno-Ugric identity has played a central role in Komi society since the 19th century national awakening. It is based on a double idea: on the one hand, on the supposed common origin of peoples speaking Finno-Ugric languages; on the other hand, on belonging to a contemporary international community of peoples who are supposed to share some part of their culture because of this common origin. From this starting point, this article’s aim is to assess the position of Komi literature within the Finno-Ugric community: what kind of relations can we identify between Komi literature and other Finno-Ugric literatures? What are the characteristics that testify to a common heritage or to recent mutual influence? Finally, what are these characteristics both in form and in contents? Répondant à l’appel de Miklaj Rybakov, écrivain et leader du mouvement mari, des écrivains de toutes les régions finno-ougriennes rassemblèrent à Joškar Ola en 1989 et purent alors pour la première fois formuler librement toutes leurs inquiétudes sur la position minorée des langues finno-ougriennes en Russie. Depuis, ils ont poursuivi cette tradition, se sont constitués en 1993 en Association et se rencontrent tous les deux ou trois ans dans l’une des régions finno-ougriennes d’Eurasie. Si les premières années les écrivains ont profité de ce forum pour exposer leurs difficultés, à ...