Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region

Arktika on kliima soojenemise lipulaev. Viimase poole sajandi jooksul on sealne temperatuur tõusnud umbes 2 korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Suurimaks probleemiks Arktika uuringute juures on ebaühtlane andmete ruumiline jaotus. Vaatlusandmeid on enamasti ainult rannikult ning saartelt, Kesk-...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Jakobson, Liisi
Other Authors: Jaagus, Jaak, juhendaja, Jakobson, Erko, juhendaja, Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Format: Thesis
Language:English
Published: 2018
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10062/59847
Description
Summary:Arktika on kliima soojenemise lipulaev. Viimase poole sajandi jooksul on sealne temperatuur tõusnud umbes 2 korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Suurimaks probleemiks Arktika uuringute juures on ebaühtlane andmete ruumiline jaotus. Vaatlusandmeid on enamasti ainult rannikult ning saartelt, Kesk-Arktika piirkonnas on neid väga vähe. Enamasti kasutatakse Arktika uuringutes järelanalüüsi mudeleid. Tänu Tara triivjaamal 2007. aasta suvel läbi viidud mõõtmistele oli meil erakordne võimalus valideerida sõltumatute andmetega järelanalüüsi mudeleid. Keskmiselt kõige paremini töötas ERA-Interim. Samas pinnalähedaste parameetrite osas näitas parimaid tulemusi NCEP-CFSR. Kasutasimegi selle mudeli andmeid, et uurida pinnalähedaste tuulte ning Arktika kliimasüsteemi võtmemängija – merejää – vahelisi seoseid. Saime kinnitust oma hüpoteesile, et mitte ainult pinnalähedane tuul ei mõjuta jää kontsentratsiooni, vaid on olemas ka vastupidine seos. Kahanev jää toob kaasa ebastabiilsema atmosfääri, väiksema pinnakareduse ning tugevama pinnalähedase tuule. Tara ekspeditsiooni väga hea vertikaalse resolutsiooniga andmeid kasutati ka selleks, et esimest korda kaardistada Kesk-Arktikas madalate jugavoolude olemasolu, omadused ning tekkepõhjused. Tulemus on oluline mudelite parendamiseks selles piirkonnas. Aga miks me peaksime olema nii huvitatud Arktika kliima muutustest? Muutused Arktika kliimas ei mõjuta mitte üksnes Arktika enda kliima- ja ökosüsteemi, vaid ka madalamate laiuskraadide oma. Selgemad seosed eksisteerivad Põhja-Ameerika ja Aasia kohta, Arktika ja Euroopa vahelised seosed on komplekssemad. Spetsiifilisemalt Läänemere regiooni idaosa kohta pole Arktika kaugseoseid varem uuritud. Meie tulemused näitavad, et 1000 hPa temperatuur, õhuniiskus ning tuulekiirus Läänemeri piirkonna idaosas korreleeruvad olulisel määral jää kontsentratsiooniga Arktika Ookeani erinevates piirkondades kõikidel aastaaegadel. Kõige tugevamaid seoseid näitab Gröönimaa piirkond. Arktika kaugseoste füüsikaliste mehhanismide mõistmiseks on vaja ...