Estimating methods and variability of atmospheric humidity over the Baltic Region and the Arctic

• Main Author: Keernik, Hannes
• Format: Thesis
• Language: English
• Published: 2015
• Subjects: atmosfäär; veesisaldus; veeaur; määramismeetodid; Läänemeri; Arktika; atmosphere; water content; water vapour; fixed methods; Baltic Sea; Arctic; dissertatsioonid; väitekirjad; ETD; dissertations; Kuna; Selle; arktika
• Online Access: http://hdl.handle.net/10062/46185

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Kuna veeauru ruumiline jaotumine mõjutab otseselt sademete ja pilvede teket, keemilisi reaktsioone ning kiirguslevi atmosfääris, on see oluline nii hetkeilma kui kliima kujundaja. Veeauru, kui kõige olulisema kasvuhoonegaasi mõõtmisel on endiselt suurimaks probleemiks selle ajalise ja ruumilise muutlikkuse kirjeldamine. Kuigi õhusamba niiskussisalduse (precipitable water, PW) määramisviise on mitmeid, pole neist veel ühtki seatud etalonmeetodi staatusesse. See tekitab jätkuva vajaduse viia läbi võrdluskatseid. Antud doktoritöö eesmärkideks oli uurida atmosfääriniiskuse pikaajalisi trende erinevatel kõrgusnivoodel Soome ja Eesti kohal alates 1980. aastatest, selgitada suvist PW ööpäevast käiku Läänemere piirkonnas, hinnata Eestis kasutusel olevate PW määramismeetodite täpsust ja valideerida viit levinuimat globaalset järelanalüüsi atmosfääriniiskuse määramisel Arktikas. Doktoritöö tulemusena selgub, et Soome ja Eesti kohal on viimastel aastakümnetel kuni 7 km ulatuses aset leidnud soojenemine, maapinnalähedases 2 km kihis on täheldatav ka niiskussisalduse kasv. Läänemere piirkonnas saavutab PW mere ja suuremate järvede kohal maksimumi öösel ja miinimumi hilisõhtul. Võrreldes käiguga suuremate veekogude kohal, on ööpäevane käik maismaa kohal ümberpööratud – maksimum saabub hilisõhtul ja miinimum varahommikul. Õhusamba niiskussisalduse määramisel on Eestis kasutusel olevatest hindamisviisidest parim alternatiiv raadiosondile, kui ajaloolisele referentsmeetodile, GPS-meetod. Water vapour provides the largest greenhouse effect on the Earth’s climate. Its distribution influences precipitation, clouds, chemical reactions, incoming solar radiation, outgoing heat, etc. In current meteorological practice, a significant challenge in measurements is related to estimation of its spatial and temporal distribution. However, despite of several estimation techniques for column water vapour amount or simply, precipitable water (PW), no method or model is yet ...