Reconsidering geography and power: policy ensembles, spatial knowledge, and the quest for consistent imagination

• Main Author: Veemaa, Jaanus
• Format: Thesis
• Language: English
• Published: 2014
• Subjects: geopoliitika; poliitiline geograafia; geopolitics; political geography; dissertatsioonid; väitekirjad; ETD; dissertations; Haparanda; Tornio
• Online Access: http://hdl.handle.net/10062/44335

Väitekirja põhihuvi on selgitada, kuidas võimuinstitutsioonid kasutavad geograafilist teadmist ruumiliste poliitikate kujundamisel. Uurimustöö argumendid tuginevad seisukohal, mille järgi ruumiliste poliitikate tõhusus on sõltuvuses kasutatava geograafilise teadmise funktsionaalsest, kontseptuaalsest ja ideoloogilisest sidususest. Väitekiri koosneb neljast teemakohasest uurimusest (Eesti ruumilise identiteedi kujundamine ajaloo- ja geograafiaõpikute tootmise protsessis; Eesti maakondade staatuse visioneerimine teostamata jäänud haldus-territoriaalses reformis aastatel 1997–2003; Balti solidaarsuse argumenteerimine Eesti-Läti riigipiiri taastamise ja piirirežiimi kujundamise protsessis, ning Haparanda (Rootsi) ja Tornio (Soome) piirilinnade rahvusvahelise identiteedi kujundamine). Väitekirja uurimused kinnitavad, et geograafilise teadmise kasutamine ruumiliste poliitikate kujundamisel on tihti vastuoluline, ja poliitikate eesmärke nõrgalt toetav. Võimuinstitutsioonid ei pööra piisavalt tähelepanu institutsionaalse koordineerimise ja strateegilise lähenemise vajalikkusele poliitikate ruumilisel mõtestamisel. Poliitilised agendad ja strateegiad sisaldavad harva viiteid või juhiseid, kuidas tagada geograafilise teadmise kontseptuaalne ja ideoloogiline sidusus poliitikates. Lisaks toovad juhtumuuringud välja kolm olulist tegurit, mille mõju geograafilise mõtestamise tõhususele poliitikate kujundamisel kaldutakse sageli alahindama: kaasamine teadmise mõtestamise protsessi (kes ja millistel tingimustel osalevad), teadmise ajakohastamine (kui poliitikate eesmärgid reformiprotsessi käigus muutuvad või teisenevad) ning teadmise kaalutletud vahendamine (arvestamine ruumiliste poliitikate mõjudega). Usually, geographical knowledge is linked to policy shaping by means of a number of governance technologies, such as mapping, spatial statistics, storytelling, and visualisation. In order to support particular policy goals, these technologies are filled with conceptualised, politically and ideologically integrated forms of ...