Effects of winter weather, population density and timing of reproduction on life-history traits and population dynamics of moose (Alces alces) in Estonia

• Main Author: Veeroja, Rauno
• Format: Thesis
• Language: English
• Published: 2013
• Subjects: põder; populatsioonidünaamika; ilmastik; asustustihedus; paljunemisbioloogia; alces; population dynamics; population density; reproductive biology; dissertatsioonid; väitekiri; ETD; dissertation; Kuna; Alces alces
• Online Access: http://hdl.handle.net/10062/28834

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Suurte taimtoiduliste imetajate elukäigutunnused ja populatsioonidünaamika sõltuvad suurel määral nii ilmastikutingimustest kui ka asustustihedusest. Laialdaselt on teada, et karmid talved mõjutavad negatiivselt arktilises ja parasvöötme ökosüsteemides elavate sõraliste ellujäämust ja konditsiooni. Tingituna globaalsest kliima soojenemisest, on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt kasvanud ka uuringute arv, kus kirjeldatakse tavapärasest soojemate talvede negatiivseid mõjusid. Käesolevas väitekirjas uuritakse talvise ilmastiku ja populatsiooni asutustiheduse mõju põdralehmade kehasuurusele, viljakusnäitajatele, viljastamisajale ning populatsiooni kasvukiirusele. Paralleelselt kasutatakse kahte erinevat ilmastikunäitajat - Läänemere talvise jäätumise maksimaalset ulatust (MIE) ja Põhja-Atlandi ostsillatsiooni indeksit (NAO). Kuna selgelt eristuvate aastaaegadega kliimas on isendite kohasus suurel määral mõjustatud viljastamise ja/või sünni ajastamisest, analüüsiti töös ka viljastamisaja seoseid põdralehmade erinevate kohasusekomponentidega nagu pesakonna suurus ja loodete sooline jaotus. Doktoritöö tulemused näitavad, et põdralehmade elukäigutunnused on tihedalt seotud nii vahetute kui ka hilinemisega avalduvate talvede mõjuga. Samuti selgus, et seosed erinevate elukäigutunnuste ja ilmastikunäitajate vahel ei ole alati lineaarsed ning tavapärasest külmemad ja soojemad talved võivad avaldada olulist negatiivset mõju põdra elukäigule. Erinevate ilmastikunäitajate võrdluses oli maksimaalse jäätumise ulatus (MIE) NAO indeksiga võrreldes oluliselt tugevamini seotud nii põtrade elukäigutunnuste kui ka populatsiooni kasvukiirusega. Põdrapopulatsiooni asustustihedus mõjutas põdralehmade kehasuurust ja viljakust marginaalselt, ent vastupidiselt eeldatule oli asustustiheduse tõus olulisel määral seotud emasloomade varasema viljastamisega. See mõneti üllatav seos tuleneb tõenäoliselt viimastel kümnenditel oluliselt intensiivistunud metsade ...