Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation

Väitekiri ei ole avaldatav 2012. aasta lõpuni Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin - võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Laidmäe, Ivo
Format: Thesis
Language:English
Published: 2012
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10062/24149
Description
Summary:Väitekiri ei ole avaldatav 2012. aasta lõpuni Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin - võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib kui esmane maatriks, kuhu kinnituvad trombotsüüdid ja muud vere vormelemendid, tagades verevoolu peatumise haavast ning luues keskkonna haava migreeruvatele rakkudele ja toetades sellega loomulike haavaparanemismehhanismide käivitamist. Lisaks hemostaasi tagamisele on viimasel kümnendil hakatud fibriinliime uurima kui sobilikke materjale haavade paranemise kiirendamiseks ning substraadina biotehnoloogiliselt kudede valmistamiseks ja hemostaatiliste sidemete ning plaastrite valmistamiseks. Nagu kõik bioloogilise päritoluga ravimid võivad fibriinliimid kujutada endast ohtu patsiendile. Lisaks kontaminatsiooniohule kaasneb fibriinliimidega ka immunoloogiliste reaktsioonide teke. Võõrvalkude kasutamine põhjustab reeglina antikehade tekke, mis omakorda võivad seostuda vastavate endogeensete valkudega ja ohustada patsiendi koagulatsioonisüsteemi. Mõned aastad tagasi leiti, et Atlandi lõhe verest eraldatud fibrinogeen ja trombiin võiksid olla sobivad alternatiivid inimese ja veise verest saadavatele proteiinidele. Käesolevas töös uuriti lõhe vereplasmast eraldatud fibrinogeeni ja trombiini kui uudse fibriinliimi tootmisallika ohutust. Töös hinnatakse lõhe valkude korduva manustamise mõju immuunsüsteemile erinevates loommudelites ja uudse ravimvormi valmistamise võimalust. Tulemused näitavad, et pärast lõhe valkude kaht järjestikust manustamist tekivad katseloomade vereplasmas ootuspäraselt antikehad lõhe fibrinogeeni ja trombiini vastu. Kuigi üksikute katseloomade plasma antikehad on võimelised nõrgalt seostuma ka vastavate endogeensete valkudega, ei oma need ristreaktsioonid inhibeerivat või neutraliseerivat mõju katseloomade koagulatsioonisüsteemile. Töö tulemustest võib järeldada, et lõhe vereplasma baasil valmistatud ...