Namat dan nammii

Mo Fárrennurki lea šaddan Farkollen dárogillii muhto FárrenjeaggiFerdesmyra? Manin Daasoaivi lea jorgaluvvon Lyngklumpen-nammandárogillii? Manin sámi báikenamaid dáruiduhttin lei Norgga eiseválddiidguovddáš politihkka Finnmárkkus 1800-logu loahpa rájes? Manin leatain erohusat sámi luonddunamaid ja á...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Helander, Kaisa Rautio
Format: Doctoral or Postdoctoral Thesis
Language:Sami languages
Published: 2012
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/11250/177088
Description
Summary:Mo Fárrennurki lea šaddan Farkollen dárogillii muhto FárrenjeaggiFerdesmyra? Manin Daasoaivi lea jorgaluvvon Lyngklumpen-nammandárogillii? Manin sámi báikenamaid dáruiduhttin lei Norgga eiseválddiidguovddáš politihkka Finnmárkkus 1800-logu loahpa rájes? Manin leatain erohusat sámi luonddunamaid ja ássanbáikkiid namaid virggálašanus? Dáidda ja olu eará gažaldagaide leat vástádusat dán dutkamušasmas guorahallojuvvo sámi báikenamaid dáruiduhttin sihke servodatlašja gielalaš oainnus Norgga uniovdnaáigge, 1800-logu loahpa rájes. Dátdutkamuš lea fágalaš oasteapmi mii rahpá sámi báikenammadutkamiioa lahkonanvugiid daningo das deaivvadit báikenammafága, geogra ija, historjjálaš kartogra ija ja servodathistorjá. Girji lea doavttirgráda dási dutkamuš muhto lea dasa lassin oaivvilduvvonávkin sámi nammagáhtten- ja giellapolitihkalaš bargui. Datheive maid lohkamuššan buohkaide geain lea beroštupmi vuodjuteanet sámi báikenamaid dáruiduhttima duogážii, váikkuhusaide jabohtosiidda. This doctoral dissertation is a multidisciplinary study of the treatment of Sáminomenclature in official use and of the creation by political means of Norwegianplacenames in indigenous Sámi areas up to the end of the unionification periode(1814–1905). The state of Norway initiated a harsh policy of assimilation in themiddle of the 19th century targeting minorities in northern Norway. TheNorwegianizing Sámi place names played a significant part in the intentionalassimilation policy.In the social analysis, the question of why Sámi placenames wereNorwegianised is discussed, with particular reference to theories of geography andhistorical cartography. In the linguistic analysis, the main purpose is to show ways inwhich Norwegian place names were created through translation and adaption fromthe original Sámi names. This analysis is based mainly on contact onomastic theories.The research area is in the eastern part of the county of Finnmark, especiallyUnjárga and Mátta-Várjjat, which are traditional settlement areas of both Sea andSkolt Sámi populations. ...