Ulukikahjustused Lõuna-Eesti noorendikes

• Main Author: Savka, Daniel
• Other Authors: Randveer, Tiit
• Format: Master Thesis
• Language: unknown
• Published: 2013
• Subjects: magistritööd; Alces alces
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/980

Antud magistritöö käsitleb kolme Eesti suurema sõralise ehk metskitse (Capreolus capreolus), punahirve (Cervus elaphus) ja põdra (Alces alces) kahjustusi noortes männikultuurides Lõuna-Eestis. Piirkondades, kus leidub rohkem punahirvi kui mujal Eestis, arvatakse, et tema ongi peamine kahjur. Arvamusi on väga erinevaid, mistõttu ongi antud magistritöö eesmärgiks välja selgitada, kes nendest kolmest sõralisest kõige enam kahjustab männinoorendikke Lõuna-Eestis. Käesolev töö on ka üks osa KIK-i projektist „Metsamajanduslik hinnang punahirve areaali ja arvukuse laienemisele Eestis“. Tulemuste saavutamiseks kasutati kolme meetodit. Esimeseks meetodiks oli hirvlaste talviste pabulahunnikute ning kahjustatud puude loendamine männinoorendikes. Välitöö leidis aset kokku 21 männikultuuriga alal, milles puude keskmine kõrgus oli 1,5 m. Need alad said valitud sellepärast, et antud piirkondades esinevad kõik kolm uurimise all olevat hirvlast, saadi soovitusi kohalikelt jahimeestelt ja metsnikelt ning nad vastasid ala kriteeriumitele. Igas männikultuuris läbiti 4 m laiune transekt diagonaalselt läbi ala, mille käigus loeti ära kõik hirvlaste pabulahunnikud, kuusepuud, kahjustatud ja terved männid ning mõõdeti marsruudi pikkus ja mändide keskmine pikkus. Männikahjustuse määramisel vaadati igat puud ning loendati eraldi terved, nõrgalt kahjustatud, keskmiselt ja tugevasti kahjustatud puud. Nõrgaks kahjustuseks loeti seda, kui kärbitud oli kuni 25 % külgvõrsetest või oli kooritud vähem kui pool tüve übermõõdust, keskmine kahjustus eeldas seda, et kärbitud oli 25-75 % külgvõrsetest ning lisandunud veel ka ladvavõrse kärpimine ja tüve koorimine vähem kui pool tüve ümbermõõdust. Tugevaks kahjustuseks arvestati seda, kui kärbitud oli üle 75 % külgvõrsetest ning ladvavõrset korduvalt kärbitud ja kooritud enam kui poole ümbermõõdu ulatuses. Teiseks meetodiks oli põdra ja hirve alumiste lõikehammaste laiuse mõõtmine, et määrata, kes nendest kahest on männipuid kahjustanud. Kolmanda meetodina seati üles rajakaamera, et tabada hirvlasi ...