Mikroplast RAS-süsteemis kasvatatud siberi tuura (Acipenser baerii) ja euroopa säga (Silurus glanis L.) näitel

Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval Publitseeritud teadustöödest lähtudes on kõigil veeorganismide rühmadel suur oht mikroplastiga kokkupuuteks. Toiduahela kaudu veeorganismidesse sisenev mikroplast jõuab lõpuks ka inimeste toidulauale, ohustades otseselt inimeste tervist. Kuigi pla...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Soomann, Signe
Other Authors: Tuvikene, Arvo (juhendaja), Hiiemäe, Härmo (juhendaja)
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: Eesti Maaülikool 2024
Subjects:
RAS
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/9178
Description
Summary:Magistritöö Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekaval Publitseeritud teadustöödest lähtudes on kõigil veeorganismide rühmadel suur oht mikroplastiga kokkupuuteks. Toiduahela kaudu veeorganismidesse sisenev mikroplast jõuab lõpuks ka inimeste toidulauale, ohustades otseselt inimeste tervist. Kuigi plastisaaste kontsentratsioone keskkonnas on mõõdetud mitmesugustes maatriksites, on teavet mikro- ja nanoplastide esinemise kohta vee korduvkasutusega vesiviljelussüsteemides (RAS) vähe. Mikro- ja nanomõõdus plastisaaste on samas suurusjärgus paljude veeorganismidega ning sellest tulenevalt saavad toiduobjektiks filtreerijatele, detrivooridele ja settetoidulistele organismidele, samuti vähilaadsetele ja kaladele. Mikroplasti reostust looduslikes kalavetes on praeguseks põhjalikult uuritud kuid, millisel määral ja ulatuses ning milliste tegurite koosmõjul antud probleem ilmneb RAS-i intensiivse tootmise käigus on suures osas ebaselge. Erinevas mikromõõdus plastisaaste vesiviljelusüksustesse sattumise teed võivad hõlmata nii heit- kui ka torude kaudu voolavat vett, lagunevaid vesiviljelusseadmeid, kalasööta kui kalapüügivahendeid. Keskkonnaohutuse, majandusliku tõhususe ja toiduohutuse kaalutlustel on vajalik igakülgne arusaam vesiviljeluse mikroplastireostusest intensiivse tootmise käigus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida mikroplastide esinemist RAS-majandite süsteemi vees ja kalade elundites, määrata polümeerid ning kvantifitseerida nende kontsentratsioon. Uurimistöös analüüsiti kolmest, suletud vee korduvkasutusega kalamajandist pärit magevee, siirde- ja poolsiirde kalade, euroopa säga (Silurus glanis L.) ja siberi tuur (Acipenser baerii B.) seedetrakti ja hingamiselundeid, kalabasseinidest pärit veeproove ning tuvastati mikroplasti keemiline kompositsioon. Tuvastatud mikroplasti domineeriv kuju oli kild, värvidest must, lilla ja sinine. FTIR-spektroskoopia abil määratud polümeeri tüüpide hulgas olid polüamiid (PA) ja polüvinülideenkloriid (PVDC) levinuimad. Laboris läbi viidud katsete eesmärk oli selgitada ...