Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vä...
Main Authors: | , , , , , , |
---|---|
Other Authors: | |
Format: | Report |
Language: | unknown |
Published: |
2018
|
Subjects: | |
Online Access: | http://hdl.handle.net/10492/6382 |
id |
ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/6382 |
---|---|
record_format |
openpolar |
spelling |
ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/6382 2023-07-30T03:56:14+02:00 Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu (3-2_10/5035-5/2016; 10/10/2016) aruanne Bernotas, Priit Silm, Maidu Järvalt, Ain Tuvikene, Arvo Zirk, Jüri Eist, Andi Konoplitski, Jüri Eesti Maaülikool. Limnoloogiakeskus 2018 application/pdf http://hdl.handle.net/10492/6382 unknown http://hdl.handle.net/10492/6382 Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) openAccess http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ angerjas kalapüük kalapüügivahendid mõrrad aruanded Võrtsjärv Report 2018 ftestonianunivls 2023-07-08T19:56:11Z Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vähenenud (ICES, 2016), on äärmiselt tähtis tagada võimalikult paljudele angerjatele võimalus merre kuderändele pääsemiseks. Võrtsjärv on angerjale sobiv elupaik, mida tõendavad nii klaas- kui ettekasvatatud angerjate kasvukiirused (vastavalt 6,9 cm/aastas ja 6,5 cm/aastas; Silm et al, 2017). Viimase viie aasta jooksul on Võrtsjärve keskmiselt asustatud 49 klaas- ja 5 ettekasvatatud angerjat järvepinna hektari kohta. Brämick et al (2016) leiavad oma uurimistöös, et asustusmahud alla 50 is./ha kohta, ei mõjuta oluliselt suremust ega ka isaste isendite domineerimist angerjapopulatsioonis. Ka on Võrtsjärve toidubaas angerjat soosiv. Erinevate surusääsklaste arvukus Võrtsjärve põhjaloomastikus moodustab üle 60% kõigist uuritud rühmadest (Kangur et al 2003). Üle kogu järve leidub toiduks sobivat peenkala (särg, kiisk, ahven jne). Ka on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt kindlaks tehtud angerja võimalik väljaränne Võrtsjärvest läbi Narva Hüdroelektrijaama turbiinide (Järvalt et al, 2010). Eesti territoorium on jagatud kahte angerjamajandusüksusesse – Narva jõe vesikond (millesse kuulub ka Võrtsjärv) ning Lääne-Eesti vesikond (Joonis 1). Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1100/2007 artiklist 9 tuleb angerjavaru olukorrast majandusüksuses anda parim olemasolev hinnang ning võimalikult täpsed andmed. Võrtsjärve angerjavaru hinnati eelnevatel aastatel märgistamise-tagasipüügi meetodil. See tähendab, et populatsioonist eralatakse juhuslikud isendid (keskmiselt 100 isendit aastas), mis märgistatakse Carlin (Carlin, 1955) tüüpi märgisega. Märgistatud isendid lastakse tagasi populatsiooni ning ning mingi osa püütakse tõenäoliselt neist uuesti kinni. Varu arvutamiseks kasutakse järgmist valemit: N=(M+1)*(C+1)*(R+1)-1 kus ... Report Anguilla anguilla Estonian University of Life Sciences: DSpace Narva ENVELOPE(26.850,26.850,66.267,66.267) |
institution |
Open Polar |
collection |
Estonian University of Life Sciences: DSpace |
op_collection_id |
ftestonianunivls |
language |
unknown |
topic |
angerjas kalapüük kalapüügivahendid mõrrad aruanded Võrtsjärv |
spellingShingle |
angerjas kalapüük kalapüügivahendid mõrrad aruanded Võrtsjärv Bernotas, Priit Silm, Maidu Järvalt, Ain Tuvikene, Arvo Zirk, Jüri Eist, Andi Konoplitski, Jüri Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
topic_facet |
angerjas kalapüük kalapüügivahendid mõrrad aruanded Võrtsjärv |
description |
Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vähenenud (ICES, 2016), on äärmiselt tähtis tagada võimalikult paljudele angerjatele võimalus merre kuderändele pääsemiseks. Võrtsjärv on angerjale sobiv elupaik, mida tõendavad nii klaas- kui ettekasvatatud angerjate kasvukiirused (vastavalt 6,9 cm/aastas ja 6,5 cm/aastas; Silm et al, 2017). Viimase viie aasta jooksul on Võrtsjärve keskmiselt asustatud 49 klaas- ja 5 ettekasvatatud angerjat järvepinna hektari kohta. Brämick et al (2016) leiavad oma uurimistöös, et asustusmahud alla 50 is./ha kohta, ei mõjuta oluliselt suremust ega ka isaste isendite domineerimist angerjapopulatsioonis. Ka on Võrtsjärve toidubaas angerjat soosiv. Erinevate surusääsklaste arvukus Võrtsjärve põhjaloomastikus moodustab üle 60% kõigist uuritud rühmadest (Kangur et al 2003). Üle kogu järve leidub toiduks sobivat peenkala (särg, kiisk, ahven jne). Ka on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt kindlaks tehtud angerja võimalik väljaränne Võrtsjärvest läbi Narva Hüdroelektrijaama turbiinide (Järvalt et al, 2010). Eesti territoorium on jagatud kahte angerjamajandusüksusesse – Narva jõe vesikond (millesse kuulub ka Võrtsjärv) ning Lääne-Eesti vesikond (Joonis 1). Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1100/2007 artiklist 9 tuleb angerjavaru olukorrast majandusüksuses anda parim olemasolev hinnang ning võimalikult täpsed andmed. Võrtsjärve angerjavaru hinnati eelnevatel aastatel märgistamise-tagasipüügi meetodil. See tähendab, et populatsioonist eralatakse juhuslikud isendid (keskmiselt 100 isendit aastas), mis märgistatakse Carlin (Carlin, 1955) tüüpi märgisega. Märgistatud isendid lastakse tagasi populatsiooni ning ning mingi osa püütakse tõenäoliselt neist uuesti kinni. Varu arvutamiseks kasutakse järgmist valemit: N=(M+1)*(C+1)*(R+1)-1 kus ... |
author2 |
Eesti Maaülikool. Limnoloogiakeskus |
format |
Report |
author |
Bernotas, Priit Silm, Maidu Järvalt, Ain Tuvikene, Arvo Zirk, Jüri Eist, Andi Konoplitski, Jüri |
author_facet |
Bernotas, Priit Silm, Maidu Järvalt, Ain Tuvikene, Arvo Zirk, Jüri Eist, Andi Konoplitski, Jüri |
author_sort |
Bernotas, Priit |
title |
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
title_short |
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
title_full |
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
title_fullStr |
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
title_full_unstemmed |
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel |
title_sort |
uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine võrtsjärvel |
publishDate |
2018 |
url |
http://hdl.handle.net/10492/6382 |
long_lat |
ENVELOPE(26.850,26.850,66.267,66.267) |
geographic |
Narva |
geographic_facet |
Narva |
genre |
Anguilla anguilla |
genre_facet |
Anguilla anguilla |
op_relation |
http://hdl.handle.net/10492/6382 |
op_rights |
Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) openAccess http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ |
_version_ |
1772812366470184960 |