Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel

Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vä...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Bernotas, Priit, Silm, Maidu, Järvalt, Ain, Tuvikene, Arvo, Zirk, Jüri, Eist, Andi, Konoplitski, Jüri
Other Authors: Eesti Maaülikool. Limnoloogiakeskus
Format: Report
Language:unknown
Published: 2018
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/6382
id ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/6382
record_format openpolar
spelling ftestonianunivls:oai:dspace.emu.ee:10492/6382 2023-07-30T03:56:14+02:00 Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu (3-2_10/5035-5/2016; 10/10/2016) aruanne Bernotas, Priit Silm, Maidu Järvalt, Ain Tuvikene, Arvo Zirk, Jüri Eist, Andi Konoplitski, Jüri Eesti Maaülikool. Limnoloogiakeskus 2018 application/pdf http://hdl.handle.net/10492/6382 unknown http://hdl.handle.net/10492/6382 Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) openAccess http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/ angerjas kalapüük kalapüügivahendid mõrrad aruanded Võrtsjärv Report 2018 ftestonianunivls 2023-07-08T19:56:11Z Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vähenenud (ICES, 2016), on äärmiselt tähtis tagada võimalikult paljudele angerjatele võimalus merre kuderändele pääsemiseks. Võrtsjärv on angerjale sobiv elupaik, mida tõendavad nii klaas- kui ettekasvatatud angerjate kasvukiirused (vastavalt 6,9 cm/aastas ja 6,5 cm/aastas; Silm et al, 2017). Viimase viie aasta jooksul on Võrtsjärve keskmiselt asustatud 49 klaas- ja 5 ettekasvatatud angerjat järvepinna hektari kohta. Brämick et al (2016) leiavad oma uurimistöös, et asustusmahud alla 50 is./ha kohta, ei mõjuta oluliselt suremust ega ka isaste isendite domineerimist angerjapopulatsioonis. Ka on Võrtsjärve toidubaas angerjat soosiv. Erinevate surusääsklaste arvukus Võrtsjärve põhjaloomastikus moodustab üle 60% kõigist uuritud rühmadest (Kangur et al 2003). Üle kogu järve leidub toiduks sobivat peenkala (särg, kiisk, ahven jne). Ka on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt kindlaks tehtud angerja võimalik väljaränne Võrtsjärvest läbi Narva Hüdroelektrijaama turbiinide (Järvalt et al, 2010). Eesti territoorium on jagatud kahte angerjamajandusüksusesse – Narva jõe vesikond (millesse kuulub ka Võrtsjärv) ning Lääne-Eesti vesikond (Joonis 1). Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1100/2007 artiklist 9 tuleb angerjavaru olukorrast majandusüksuses anda parim olemasolev hinnang ning võimalikult täpsed andmed. Võrtsjärve angerjavaru hinnati eelnevatel aastatel märgistamise-tagasipüügi meetodil. See tähendab, et populatsioonist eralatakse juhuslikud isendid (keskmiselt 100 isendit aastas), mis märgistatakse Carlin (Carlin, 1955) tüüpi märgisega. Märgistatud isendid lastakse tagasi populatsiooni ning ning mingi osa püütakse tõenäoliselt neist uuesti kinni. Varu arvutamiseks kasutakse järgmist valemit: N=(M+1)*(C+1)*(R+1)-1 kus ... Report Anguilla anguilla Estonian University of Life Sciences: DSpace Narva ENVELOPE(26.850,26.850,66.267,66.267)
institution Open Polar
collection Estonian University of Life Sciences: DSpace
op_collection_id ftestonianunivls
language unknown
topic angerjas
kalapüük
kalapüügivahendid
mõrrad
aruanded
Võrtsjärv
spellingShingle angerjas
kalapüük
kalapüügivahendid
mõrrad
aruanded
Võrtsjärv
Bernotas, Priit
Silm, Maidu
Järvalt, Ain
Tuvikene, Arvo
Zirk, Jüri
Eist, Andi
Konoplitski, Jüri
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
topic_facet angerjas
kalapüük
kalapüügivahendid
mõrrad
aruanded
Võrtsjärv
description Euroopa angerjaid (Anguilla anguilla) on Võrtsjärve asustatud 1956. aastast saadik. Kui 50ndatel alguse saanud traditsioon teenis algselt pigem püügivaru pakkumise eesmärki, on asustamisel tänapäeval ka oluline looduskaitseline funktsioon. Olukorras, kus angerjavarud on kogu Euroopas kriitiliselt vähenenud (ICES, 2016), on äärmiselt tähtis tagada võimalikult paljudele angerjatele võimalus merre kuderändele pääsemiseks. Võrtsjärv on angerjale sobiv elupaik, mida tõendavad nii klaas- kui ettekasvatatud angerjate kasvukiirused (vastavalt 6,9 cm/aastas ja 6,5 cm/aastas; Silm et al, 2017). Viimase viie aasta jooksul on Võrtsjärve keskmiselt asustatud 49 klaas- ja 5 ettekasvatatud angerjat järvepinna hektari kohta. Brämick et al (2016) leiavad oma uurimistöös, et asustusmahud alla 50 is./ha kohta, ei mõjuta oluliselt suremust ega ka isaste isendite domineerimist angerjapopulatsioonis. Ka on Võrtsjärve toidubaas angerjat soosiv. Erinevate surusääsklaste arvukus Võrtsjärve põhjaloomastikus moodustab üle 60% kõigist uuritud rühmadest (Kangur et al 2003). Üle kogu järve leidub toiduks sobivat peenkala (särg, kiisk, ahven jne). Ka on Eesti Maaülikooli teadlaste poolt kindlaks tehtud angerja võimalik väljaränne Võrtsjärvest läbi Narva Hüdroelektrijaama turbiinide (Järvalt et al, 2010). Eesti territoorium on jagatud kahte angerjamajandusüksusesse – Narva jõe vesikond (millesse kuulub ka Võrtsjärv) ning Lääne-Eesti vesikond (Joonis 1). Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1100/2007 artiklist 9 tuleb angerjavaru olukorrast majandusüksuses anda parim olemasolev hinnang ning võimalikult täpsed andmed. Võrtsjärve angerjavaru hinnati eelnevatel aastatel märgistamise-tagasipüügi meetodil. See tähendab, et populatsioonist eralatakse juhuslikud isendid (keskmiselt 100 isendit aastas), mis märgistatakse Carlin (Carlin, 1955) tüüpi märgisega. Märgistatud isendid lastakse tagasi populatsiooni ning ning mingi osa püütakse tõenäoliselt neist uuesti kinni. Varu arvutamiseks kasutakse järgmist valemit: N=(M+1)*(C+1)*(R+1)-1 kus ...
author2 Eesti Maaülikool. Limnoloogiakeskus
format Report
author Bernotas, Priit
Silm, Maidu
Järvalt, Ain
Tuvikene, Arvo
Zirk, Jüri
Eist, Andi
Konoplitski, Jüri
author_facet Bernotas, Priit
Silm, Maidu
Järvalt, Ain
Tuvikene, Arvo
Zirk, Jüri
Eist, Andi
Konoplitski, Jüri
author_sort Bernotas, Priit
title Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
title_short Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
title_full Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
title_fullStr Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
title_full_unstemmed Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
title_sort uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine võrtsjärvel
publishDate 2018
url http://hdl.handle.net/10492/6382
long_lat ENVELOPE(26.850,26.850,66.267,66.267)
geographic Narva
geographic_facet Narva
genre Anguilla anguilla
genre_facet Anguilla anguilla
op_relation http://hdl.handle.net/10492/6382
op_rights Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0)
openAccess
http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/
_version_ 1772812366470184960