| Summary: | Magistritöö Loodusturismi õppekaval Jahiturism on Eestis üldiselt vähetuntud ettevõtlussektor ja turistide arvu arvestades on tegemist nišiturismiga. Samas on tegemist valdkonnaga, mis ei leia sageli mõistmist, tekitab pingeid ühiskonnas ja vastuolusid sidusrühmade vahel. Jahiturismi tulevik sõltub sellest, kas seda on võimalik saavutada sotsiaalselt, ökoloogiliselt ja majanduslikult jätkusuutlikult. Jahiturismi jätkusuutlikuks arendamiseks on eelkõige vaja mõista praegust olukorda ja probleeme, seda nii ökoloogilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalsest aspektist lähtuvalt. Soome teadlased on koostanud uurimistöö „Jahiturismi sotsiaalne jätkusuutlikkus Põhja-Euroopas“, mis hõlmas Soomet, Rootsit, Islandit ja Šotimaad. Töö oli osa North-Hunt projektist „Jätkusuutlik jahiturism – ärivõimalus Põhja-Euroopas“ Northern Periphery Programme 2007-2013 raames. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata, millised on jahiturismi sektorit mõjutavad probleemid Eestis ja millisena jahiturismiga seotud sidusrühmad näevad jahiturismi potentsiaali. Töö eesmärkide saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimisviisi. Ajavahemikul november 2018 kuni märts 2019 viidi läbi 16 poolstruktureeritud intervjuud neljas sidusrühmas: jahimehed ja jahiorganisatsioonide esindajad, jahiturismiga tegelevad ettevõtjad, maaomanikud ning jahindus- ja jahiturismi poliitika kujundajad ning jahindust koordineerivad ametnikud. Uurimuse tulemustest selgus, et jahiturismina tajutakse enamasti, kuid mitte alati, nii sise- kui välisturismi. Avalik arvamus jahiturismi kohta on pigem negatiivne. Ärilise edu tagavad peamiselt professionaalsus, maine, usaldus ja hea teenindus. Maapiirkondades on jahiturism üks võimalusi pikendada turismi hooaega, suurendada tööhõivet ja seeläbi parandada elustandardeid. Uuringus osalenud leidsid, et jahiturismil laienemise ruumi ei ole. Jahiturismi laienemist takistavad peamiselt piiratud ressurss, kogukonna sotsiaalne koormustaluvus, jahiseltside soovimatus turiste vastu võtta ja kadedus. Kvantiteedi asemel tuleks tähelepanu rohkem pöörata kvaliteedile. Läbiviidud uuringu tulemused kattusid mitmetes aspektides Põhjamaades läbiviidud uuringu tulemustega. Käesoleva magistritöö tulemusi saavad kasutada maapiirkonna turismiarendajad, aga ka jahinduspoliitika kujundajad ja maaelu edendajad. Hunting tourism is generally quite unknown business sector and in Estonia and is a niche tourism considering the number of tourists. At the same time, it is an area that often creates tensions in society and results in conflicts between stakeholders. The future of hunting tourism depends on whether it can be achieved in a socially, ecologically and economically sustainable way. In order to develop hunting tourism in a sustainable way, it is first and foremost necessary to understand the current situation and problems, from an ecological, economic and social point of view. The Finnish researchers have carried out a study on the social sustainability of hunting tourism in Northern Europe, which included Finland, Sweden, Iceland and Scotland. The work was a part of the North-Hunt project "Sustainable hunting tourism - a business opportunity in Northern Europe" within the framework of the Northern Periphery Program 2007-2013. The aim of this Master's thesis was to assess the problems affecting the hunting tourism sector in Estonia and the potential that the stakeholders see in hunting tourism. To achieve the goals of the work, qualitative research method was used. Between November 2018 and March 2019, 16 semi-structured interviews were carried out in four stakeholders’ groups: hunters and representatives of hunting organizations, hunting tourism entrepreneurs, landowners, policy makers and hunting coordinators. The results of the study showed that hunting tourism is mostly, but not always, perceived as both domestic and foreign tourism. Public perception of hunting tourism is rather negative. Professionalism, reputation, trust and good service are the keys to business success. In rural areas, hunting tourism is one of the ways to prolong the tourist season, increase employment and thus improve living standards. Participants in the survey found that there is no room for expansion in hunting tourism. The expansion of hunting tourism is mainly hampered by limited resources, the social carrying capacity of the community, the unwillingness of hunting societies to accept tourists and envy. Instead of quantity, attention should be paid to quality. The results of the study quite overlapped with the results of the study carried out in the Nordic countries. The results of this Master's thesis can be used by rural tourism developers, but also by hunting policy makers and rural promoters.
|
|---|