Turbakaevanduse mõju soos pesitsevate kahlajaliikide arvukusele ja liigilisele koosseisule 1959.–2017. aastatel Lavassaare soostikus

• Main Author: Tali, Tiiu
• Other Authors: Leivits, Meelis, Kull, Anne, Linna- ja tööstusmaastike korraldus
• Format: Master Thesis
• Language: unknown
• Published: Eesti Maaülikool 2019
• Subjects: magistritööd; kahlajad; turvas; kaevandamine; sood; Numenius phaeopus; Pluvialis apricaria; Vanellus vanellus; Limosa limosa
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/4879

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Töö eesmärgiks oli uurida muutusi kahalajaliikide arvukuses seoses turbakaevandamise laienemisega Lavassaare soostiku näitel. Magistritöös modelleeriti võimendatud regressioonipuudega soospesitsevate kahlajate arvukus Lavassaare soostikus 1959. ja 2017. aastal. Analüüsis kasutati programme ArcGIS 10.4 (ESRI 2015) ja R 3.5.3. (R Core Team 2019). Töös analüüsiti kahlajaliike, kelle kohta andmestik oli piisav: rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), tikutaja (Gallinago gallinago). Mudelprognooside ja loenduste võrdlemine viitab sellele, et Lavassaare soostikus on halvenenud sooelupaikade seisund Elbu ja Maima rabades, kus asuvad turbakaevandusalad. Seetõttu on lagedaid älverabasid eelistavad kahlajaliigid arvatavasti siirdunud Elbu ja Maima rabast pesitsema lähedalasuvatesse hästi säilinud Laisma ja Kõima rabadesse. Mudelprognooside järgi on 58 aasta jooksul Lavassaare soostikus vähenenud rüüda arvukus 180 haudepaari võrra ja kiivitaja arvukus 100 paari võrra. Teiste liikide – väikekoovitaja, mustsaba-vigle, mudatildri ja punajalg-tildri – arvukus on sama aja jooksul samuti langenud, aga vähem kui rüüda ja kiivitaja arvukus. Tikutaja arvukust ei ole turbatootmisalade laienemine mõjutanud. Samas 1959. a olid juba mõned sooalad Lavassaare soostikus älverabasid eelistavate kahlajatele pesitsemiseks väheväärtuslikud. Töö tulemused viitavad ka sellele, et liikide arvukuse modelleerimine võimendatud regressioonipuudega võib vajada suuremat valimit ning mudeli ennustusvõime parandamiseks tuleks katsetada erinevate õppimiskiiruse ja regressioonipuu keerukuse väärtustega The aim of the master’s thesis is to examine the changes in the abundance of waders due to the spread of peat mining by the example of the mire complex of Lavassaare. In the thesis, the abundance of mire-breeding waders in the mire complex of ...