| Summary: | Bakalaureusetöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekaval Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on koondada olemasolevat informatsiooni soorüdi rändebioloogiast, selgitada välja liigi olulisemad rändepeatuspaigad, ning kirjeldada liigi kohtamisjuhtude arvu dünaamikat ja rändefenoloogiat Eestis. Töö aluseks on mittepesitsevate soorüdide vaatlused PlutoF andmebaasist aastatest 2008- 2017. Vaatlusi oli kokku 3667. Töö tulemused: Tulemustest selgus, et Eestis on soorüdi olulistemateks rändepeatuspaikadeks Sääre, Põõsaspea ja Varbla. Suurimaid soorüdide rändepeatuskogumeid nähti Põõsaspeal (3963 isendit), Varbla laidudel (3500), Kersletil (2750), Võistes (2500) ja Pakri neemel (2060). Kõige sagedamini on soorüdi kohatud Säärel, 418 korral, Põõsaspeal, 350 korral, Haversis 274 korral ja Põgari-Sassil 213 korral. Soorüdisid kohatakse Eestis sagedamini sügisrändel, kus tehti 2375 vaatlust ja loendati kokku 151249 isendit. The purpose of this thesis is to collect the existing information of Dunlins migration biology, to identify the most important stopover sites and to describe the dynamics of the species migration phenology in Estonia. This work is based on the sightings from 2007-2017 from the PlutoF database. There were 3667 sightings. Results of the thesis: From the results it became clear that Sääre, Põõsaspea and Varbla are the most important migratory places in Estonia. The highest number of Dunlins have been seen at Cape Põõsaspea (3963 individuals), Varbla Islets (3500), Kersleti (2750), Võiste (2500) and Cape Pakri (2060). Dunlins were seen most frequently at Cape Sääre 418 times, in Põõsaspea, 350 times, in Haversi 274, and in Põgari-Sassi 213. The number of individuals counted in Estonia is higher during autumn migration, where 2375 observations were made and a total of 151249 individuals were counted.
|
|---|