Atlandi lõhe (Salmo salar L.) niisa sügavkülmutamise tehnoloogia rakendamine RMK Põlula kalakasvatuskeskuses

Magistritöö Kalakasvatuse õppekaval RMK Põlula kalakasvatuskeskuses (PKK) nähakse ühe arengusuunana kaitsealuste ja ohustatud kalaliikide niisa sügavkülmutamise tehnoloogia rakendamist ja krüogeenipanga loomist, et lihtsustada kalakasvanduse tööd ja hoida kokku ressursse. PKK peamiseks kasvatatavaks...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Pajusalu, Raimo
Other Authors: Saadre, Ene, Padrik, Peeter, Kaldre, Katrin, Vesiviljelus
Format: Master Thesis
Language:unknown
Published: Eesti Maaülikool 2017
Subjects:
Online Access:http://hdl.handle.net/10492/3248
Description
Summary:Magistritöö Kalakasvatuse õppekaval RMK Põlula kalakasvatuskeskuses (PKK) nähakse ühe arengusuunana kaitsealuste ja ohustatud kalaliikide niisa sügavkülmutamise tehnoloogia rakendamist ja krüogeenipanga loomist, et lihtsustada kalakasvanduse tööd ja hoida kokku ressursse. PKK peamiseks kasvatatavaks kalaliigiks loodusesse asutamise eesmärgil on atlandi lõhe (Salmo salar L.), kelle sugukarja peetakse paljundamise eesmärgil kasvanduses. See on kulukas ja nõuab palju basseinipinda. Kalade niisa sügavkülmutamise tehnoloogiate arendamisega on maailmas viimastel kümnenditel aktiivselt tegeldud, kuid Eestis katsetati atlandi lõhe niisa külmutamist esmakordselt alles käesoleva magistritöö raames. Töö eesmärgiks on rakendada niisa sügavkülmutamise/sulatamise tehnoloogiat PKKs loodava krüogeenipanga pidamisel. Kirjanduse andmetele tuginedes tehti niisa sügavkülmutamise/sulatamise ja marja viljastamise katse, mille käigus hinnati niisa kvaliteeti ja sellega saavutatud viljastumise tulemust võrreldes värske niisaga. Katses kasutatud suguproduktid koguti PKK sugukarja kaladelt. Sügavkülmutamise katse viidi läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Kehtna Kunstliku Seemendusjaama laboris (ETKÜ) ja viljastamise katse PKKs. Üleküpsenud marja tõttu oli viljastumise tulemus nii värske kui ka sügavkülmutatud/sulatatud niisaga väiksem PKK tavapärasest või kirjandusest leitavast. Katses saadi viljastumise protsendiks värske niisaga keskmiselt 13,7% ja sügavkülmutatud niisaga keskmiselt 13,5% (p=0,995) ning parimas katsegrupis vastavalt 32,5% ja 33,6% (p > 0,05). Seega statistilist erinevust värske ja sügavkülmutatud/sulatatud niisaga viljastamisel ei olnud (p > 0,05). Kuna töö eesmärgiks oli rakendada niisa sügavkülmutamise/sulatamise tehnoloogiat atlandi lõhe marja viljastamisel PKK-s, siis on tulemus positiivne. Autor soovitab korrata katset oluliselt suuremas mahus. Cryopreservation techniques of fish sperm have been developed actively throughout last decades in the world but in Estonia they were tested for Atlantic salmon ...