Narva ja Kunda populatsioonidest pärit lõhe (Salmo Salar L.) noorkalade kasvatamine Põlula Kalakasvatuskeskuses

• Main Author: Andresson, Mai
• Other Authors: Saadre, Ene, Kaldre, Katrin
• Format: Bachelor Thesis
• Language: unknown
• Published: 2012
• Subjects: kalad (zool.); kalakasvatus; lõhe; populatsioonid (biol.); jõed; Eesti; bakalaureusetööd; Narva; Selle; Atlantic salmon; Salmo salar
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/264

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida võrdlevalt Narva ja Kunda jõest pärit sugukalade kasvu, suurust, viljakust ja suguproduktide kvaliteeti ning noorkalade kasvu ja ellujäämust. Selleks analüüsiti emaskalade viljakuse ja marja kvaliteediga seonduvat andmestikku, et teha järeldusi nende mõjust noorkalade kasvule ja ellujäämusele. Samuti käsitleti töös mõlema populatsiooni noorkalade kasvu ja suremuse erinevusi erinevatel eluetappidel. Töö kirjutamiseks kasutati Põlula Kalakasvatuskeskuse andmebaase, aastaaruandeid ja käsikirjalisi märkmeid ning suulisi küsitlusi. Kahe populatsiooni emaskalade tööviljakusnäitajate võrdlemisel selgus, et Narva jõest pärit sugukalade keskmine tööviljakus oli tunduvalt suurem kui geenipangas olevatel Kunda jõe päritolu sugukaladel. Narva päritolu kaladelt saadi keskmiselt 8600 marjatera ühe emaskala kohta, Kunda jõest pärit sugukaladelt aga 3400 marjatera. Marja kvaliteedi hindamiseks võrreldi marjaterade arvu ühes mahuühikus ja selle sõltuvust kehamassist. Suurema kehamassiga kalade marjaterad on suurema läbimõõduga ja neid mahub ühte mahuühikusse vähem. Narva jõest pärit sugukalade keskmine kehamass oli 12 aasta jooksul 8,03 kilogrammi ja marjaterade arv ühes liitris oli keskmiselt 5600. Kaheksa aasta jooksul, mil Kunda jõest pärit sugukalu on paljudamiseks kasutatud, on emaskalade keskmine kehamass olnud 3,0 kilogrammi ja marjaterade arv 6300 ühes liitris. Töö käigus võrreldi kahe populatsiooni samasuviste, kahesuviste ja kaheaastaste noorkalade kasvukiiruse erinevust. Selgus, et Narva jõest pärit sugukalade järglaskond on kiiremakasvulisem kui Kunda geenipanga lõhede järglaskond. Narva jõe populatsioonist pärit samasuvised noorkalad olid keskmiselt 2,2 korda kiirema kasvuga kui Kunda geenipanga järglased. Kahesuviste noorkalade puhul olid kasvuerinevused küll väiksemad, kuid siiski olid Narva jõest pärit lõhede järglased 1,4 korda suuremad kui Kunda jõest pärit sugukalade järglased. Kunda geenipanga lõhede järglaste kehamass on aastate jooksul järjest vähenenud. See ...