Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) geograafilise katsekultuuri kasv ning seisund peale planeerimata hooldusraiet

• Main Author: Sei, Hendrik
• Other Authors: Drenkhan, Rein
• Format: Bachelor Thesis
• Language: unknown
• Published: 2015
• Subjects: bakalaureusetööd; Muonio; Selle; Ylitornio
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/2106

Töö raames anti ülevaade hariliku männi (Pinus sylvestris L.) geograafilise katsekultuuri kasvule Tartumaal, Kongutas ning hinnati selle puistu seisundit peale 2013/2014. aasta kevad-talvel toimunud klassikalist hooldusraiet. Töös kasutati kõiki katsealal olevaid geograafilisi päritolu mände, vastavalt – 1) Saaremaa, 2) Rakvere, 3) Tenhola, 4) Ruokolahti, 5) Korpilahti, 6) Kinnula, 7) Suomussalmi, 8) Ylitornio, 9) Muonio ja KP) kohalik päritolu. Uurimuse eesmärkideks oli 1) võrrelda hariliku männi geograafilistes päritoludes kasvanud puude vahelisi radiaal- ja kõrguskasvu erinevusi ja tuua võrdlus kohalikku päritolu samaealise männi puistuga; 2) kirjeldada okastiku dünaamika muutusi männi geograafilistes päritoludes; 3) hinnata päritolude vastuvõtlikust seenhaigusele, s.o eelkõige punavöötaud (Dothistroma septosporum); 4) hinnata peale raiet alles jäänud puude arvu männi geograafilistes päritoludes; 5) anda hinnang geograafilistes päritoludes tehtud raie kohta. Tööde käigus mõõdeti geograafilistel katsealadel kõikide alles jäänud puude rinnasdiameetrid (D1,3), kändude diameetrid (D0,1) ning igast erinevast geograafilisest mõõdeti kahekümne puu kõrgused. Okastiku hinnangud (s.h haiguse hinnang) koguti igast geograafilisest päritolust kahekümnel männil, kus lõigati elava võra alumisest kolmandast männasest juhuslik oks ja hinnati viimase kolme aastakasvu okastiku dünaamikat ja punavöötaudi (Dothistroma septosporum) nakkust. Töö tulemusena selgus, et enim puid oli välja raiutud Ruokolahti ja Korpilahti geograafilistes päritoludes, ning suurim arv oli alles jäänud puid Saaremaa geograafilises päritolus. Kõige enam oli kahjustatud Muonio geograafiline päritolu, kus oli alles vaid 23 puud. Kohalikku päritolu puistu radiaal- ja kõrguskasvu näitajad olid kõikidest teistest päritoludest suuremad, ent kohalikku päritolu kasvuerinevuste olulisust Eesti (Saaremaa, Rakvere) ning Lõuna – Soome (Tenhola, Ruokolahti) päritoludest ei suudetud tõestada (p>0,05). Üllatuslikult viimasel kahel vaatluskorral (2010 ja 2015) oli ...