Daugava ja Kunda jõgede populatsioonidest pärit lõhe (Salmo Salar L.) emaskalade kasutamise ning noorkalade kasvatamise tulemused Põlula Kalakasvatuskeskuses

• Main Author: Andresson, Mai
• Other Authors: Saarde, Enn, Paaver, Tiit
• Format: Master Thesis
• Language: unknown
• Published: 2014
• Subjects: lõhe; kalakasvatus; kalamari; kvaliteet; kalamaimud; vastsed; kalad (zool.); jõed; Eesti; magistritööd; Salmo salar
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/1589

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas sugukalade kasvukeskkond, päritolu ja vanus avaldavad mõju nende kasvu– ja viljakusnäitajatele ning milline on nende seos marja kvaliteedi ning järglaste kasvu, arengu ja ellujäämusega. Magistritöö materjaliks olid aastatel 2012-2013 Põlula Kalakasvatuskeskuses kogutud andmed Kunda ja Daugava jõe populatsioonidest pärit sugukalade ning nende järglaste kohta. Kunda jõe populatsioonist pärit sugukarja peetakse kalakasvatuskeskuses kohapeal, Daugava jõe populatsioonist pärit sugukalade mari ja niisk koguti 2012. aasta sügisel jõkke tõusvatelt lõhedelt. Lisaks keskuse tavapärase kalakasvatustöö käigus saadud andmetele kogus töö autor täiendavat materjali, milleks oli eri gruppide emaskaladelt pärinevate silmtäppstaadiumis marjaterade (n = 5359), vastsete (n = 4100), maimude (n = 1900) ja samasuviste (0+) noorkalade (n = 3900) täpsemad mõõtmis– ning kaalumistulemused. Sugukalade kasvu– ja viljakusnäitajaid analüüsides selgus, et erinevused ilmnesid nii mõlema populatsiooni sugukalade vahel kui ka sama populatsiooni eri aastakäikude kalade vahel. Uurimisrühmade kasvunäitajate võrdlemisel ilmnes oluline statistiline erinevus (p < 0.001). Kunda jõe päritolu elusgeenipanga sugukalade kasvunäitajad olid madalamad kui Daugava jõe päritolu lõhedel: Kunda 4+ emaskalade (n = 47) keskmine täismass oli 1.35 ± 0.48 kg ja pikkus 48.27 ± 4.90 cm, Kunda 6+ lõhedel (n = 68) olid vastavad näitajad 3.20 ± 0.99 kg ja 62.01 ± 14.07 cm. Daugava jõe sugukalade (n=15) keskmine täismass oli 7.56 ± 2.26 kg ja täispikkus L 91.53 ± 8.11 cm. Kunda 4+ vanuserühma emaskalade suhteline tarbeviljakus oli suurim – 1632.1 ± 400.5 marjatera ühe kilogrammi emaskala marjata massi kohta. Kunda 6+ ja Daugava rühma emaskaladel, kelle mass oli suurem, oli suhteline tarbeviljakus väiksem – Kunda 6+ jõe päritolu emaskalade puhul 1125.5 ± 432.3 ja Daugava rühmal 1318.7 ± 353.4 marjatera marjata kehamassi kilogrammi kohta. Uurimisrühmade vahelised erinevused on tõenäoliselt tingitud nii geneetilistest ...