Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanus ja kasv Eesti järvedes

• Main Author: Silm, Maidu
• Other Authors: Järvalt, Ain
• Format: Master Thesis
• Language: unknown
• Published: 2013
• Subjects: angerjas; Võrtsjärv; vanus; otoliit; kasv; magistritööd; Kuna; Leiti; Narva; Anguilla anguilla; järv
• Online Access: http://hdl.handle.net/10492/1136

Klaasangerja varud on langenud kriitilisele piirile, mistõttu võttis Euroopa Komisjon vastu määruse, mis kohustab Euroopa liidu liikmesriike tagama 40% hõbeangerjate väljapääsu merre ja andma aru angerjamajandamise tegevuskavast. Antud töös määrati rohkem kui 900 angerja vanus, kokku kaheteistkümnest siseveekogust, aastatest 1999-2012. Otoliidilt vajalike aastaringide esile toomiseks kasutati „põletamise ja murdmise“ meetodit, kus otoliit fikseeriti plastiliini. Saadud pinda vaadati stereomikroskoobist kuni 40-kordse suurendusega. Hüpoteesiks seati olukord, kus angerja kasvukiirused oleks sarnased kõigis võrreldavates veekogudes. Leiti, et väiksemates järvedes olid angerjad enamasti pikemad, väiksema Fultoni tüsedusindeksiga, suurema peaga ja haigestusid kergemini, kui Võrtsjärves. Järeldati, et väiksemates järvedes nagu Saadjärv, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv, ladestuvad angerjal kiirekasvu perioodil aastaringidest eristatamatud stressiringid, mistõttu saadud tulemus pole adekvaatne. Ülemiste järve teada vanusega 17 ja 18 aastaste angerjate näitel hinnati vanust üle paari aasta võrra. Uuritud järvedest olid selged aastaringid ainsana Võrtsjärve angerjatel. Saadud tulemuste põhjal kasvasid suures madalas järves angerjad keskmiselt 6,7 sentimeetrit aastas, mis oli parem varasemast „in toto“ meetodiga saadud tulemusest. Kusjuures leiti, et klaasangerjana asustatud põlvkonnad kasvasid keskmiselt 0,6 cm aastas kiiremini. Töös püstitatud hüpoteesi paikapidamist ei õnnestunud usaldusväärselt kontrollida, kuna enamuse väikejärvede puhul ei saanud arvukate lisaringide tõttu täpset vanust määrata. Kerkinud probleemi lahendamiseks tuleks kasutusele võtta angerjate märgistamine „PIT tag“ tüüpi märgistega või siis keemiliselt märgistada, mis annaks võimaluse tagasipüügil juurdekasvu otseselt mõõta. The eel stock in the Narva River basin is based on released generations. Before the year of 2001 the eel was released into lake Võrtsjärv mostly as a glass eel, since 2001 to 2010 only as farmed eel. Since the year of 2002, ...