Vadja loodus- ja viljelusnimedest

• Published in: Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
• Main Author: Enn Ernits
• Format: Article in Journal/Newspaper
• Language: English; Estonian
• Published: University of Tartu Press 2020
• Subjects: kohanimed; loodusnimed; viljelusnimed; etümoloogia; vadja keel; läänemeresoome keeled; Philology. Linguistics; P1-1091; Finnic. Baltic-Finnic; PH91-98.5; votic
• Online Access: https://doi.org/10.12697/jeful.2020.11.1.08; https://doaj.org/article/967e317c962649359e138a44ad08148a

Vadja toponüüme koguti süstemaatiliselt XX sajandi teisel poolel. Sellest ajast pärinevad Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi kohanimekogud. Siinkirjutajal õnnestus aastatel 2001–2004 panna kirja kõigest 40 kohanime. Vadja toponüümikat on seni uurinud peamiselt Paul Ariste. Käesoleval sajandil on väheste toponüümide algupära käsitlenud üksnes Leningradi oblasti Kingissepa rajooni asjaarmastajad. Käesolevas kirjutises, mis lähtub peamiselt mainitud kogudest ning käsitleb loodusja viljelusnimesid, on põhitähelepanu pööratud kohanimede päritolule. See võimaldab paigutada nad atribuutide ehk täiendosade järgi tähendusrühmadesse. Uurimuses tehakse kindlaks samuti kohanimede determinandid ehk liigisõnad. Tähelepanuta ei jää ka nende morfoloogilised iseärasused. Vadja keeles leidub nii primaarseid kui ka sekundaarseid kohanimesid, sageli on kirja pandud ka determinandita toponüüme, samuti üksikuid terminnimesid. Loodus- ja viljelusnimed on päritolult üsna sarnased. Nad on arenenud looduskogumeid, loomi, taimi, omadusi, asendit jt aspekte tähistavatest apellatiividest, tulenedes mõnikord ka reaalsete isikute või pühakute nimedest. Toponüümide moodustamise printsiibid sarnanevad teiste läänemeresoome keelte kohanimede moodustamise põhimõtetega. Nimede atribuut esineb peamiselt ainsuse nimetavas ja omastavas, determinant aga tavaliselt ainsuse ja harva mitmuse nimetavas käändes. Üks ja sama toponüüm võib mõnikord tähistada heinamaad, sood, metsa ja põldu. See näitab nende kunagist vahelduvat kasutusala. Kohanimede päritolu uurimisel on selgunud hulk üldnimesid, mida pole registreeritud väljaspool toponüümikat. Abstract. Enn Ernits: Votic names of natural and cultivation objects. A more systematical recording of Votic toponyms took place in the second half of the 20th century. Since then, the place name collections of the Institute of the Estonian Language and the Mother Tongue Society have been dated. The author managed to record only 40 toponyms between 2001 and 2004. Votic toponymy has so far been studied mainly ...